Loodusest ja eesti keelest

Just praegu üks lind laulis, nagu hakkaks juba kevad tulema. Tegelikult on väljas väga sügisene ilm. Üks sugulane ennustas, et tänavu on sellised ilmad, et puud ei lähegi kollaseks, vaid lehed mädanevad küljes ära. Aga tänaseks on meie aknast küll palju kollaseid lehti näha. Juba päev enne ennustuse kuulmist nägin vana korteri juures puud, mille kõik lehed olid punased. Kui mult küsiti, mis puu see oli, siis ütlesin, et ei tea, ei näinud lähedalt, aga üks puu, mis võib punaseks minna, on vaher. Mingi puu otsast toodi meile eile kastitäis kreeke. Küsisin, kas kreegikasvatajad on kreeklased. Vastati, et ei tea, kuidas need sõnad tulnud on. Mõtlesin veel selle üle, et miks on parukas ühe r-i, aga varrukas kahega. Seletati, et need sõnad on erinevalt tekkinud. Ütlesin, et neil on ju tähendus ka sarnane. Vastati, et nii sarnane see ka ei ole. Pakkusin, et võibolla on kirjapildis erinevus selleks, et saaks öelda, et parukas pannakse pähe, aga käsi pannakse varrukasse.