Pikad mängud jätkusid

Uusi mälestusturniir on minu jaoks läbi, aga oma kohta ega turniiri võitjat ma veel ei tea. Punkte sain 3 (7 võimalikust). Tänu esimese vooru võidule peaks reiting tõusma. Täna olid mõlemad mängud jälle suure käikude arvuga. Sel turniiril oli mul ainult üks keskmise käikude arvuga mäng, ülejäänud olid kõik pikad.

Kuuendas voorus mängisin Kristjan Sandriga (reiting 2083). Sain avangus arvatavasti võiduseisu, sest sain võita materjali. Aga kohe ma seda teha ei riskinud, vaid eelistasin kõigepealt arenduse lõpetada. Lootsin veel pärast materjali kätte saada, aga enam see ei õnnestunud. 15. käigul pakkus vastane viiki, aga kuna mina kontrollisin ainukest vaba liini ja vastasel oli tsentris etturinõrkus, ei võtnud ma pakkumist vastu. Lõpuks jõudsime ratsulõppmängu, kus vastasel olid a, f, g ja h ettur ning minul e, f, g ja h. Vastasel õnnestus ratsuga kätte saada ka h ettur. A ettur püüdis kuninga toel lippu minna, aga ehitasin ratsuga müüri ette ja lõpuks lasi vastane kahida mul ratsu etturi eest. Minu kuningas oli ülejäänud etturite lähedal, vastase oma kaugel. Läksin vastase ettureid hävitama. Seejuures avanes vastasele võiduvõimalus, aga ajapuuduses ta seda ei märganud. Ta kahis omakorda ratsu etturi eest, kuid lauale tekkis seis, kus otsa lõppesid kõik nupud ja 60. käigul leppisime viiki.

Seitsmendas voorus mängisin Peep Narusbergiga (reiting 2005). Avangus tundus minu seis jällegi parem olevat, sest vastasel oli kaks topeltetturit. Kuid kaksikodasid kasutades haaras ta järkjärgult initsiatiivi, hakkas ettureid edasi nihutama ja lõpuks võitis. Käike oli vähemalt 50, aga mõned unustasin vist veel üles märkida. Kus ma valesti mängisin, ei ole selge. Tõenäoliselt oleksin pidanud õigeaegselt vankrid topeldama.