India

Tekkis üks vaidlus. Mult küsiti, kas mulle meeldib, et üks kindral ära tapeti. Vastasin, et vastupidi, sellised asjad mulle just ei meeldi. Lisasin, et konkreetselt selle kindrali näiteks toomine näitab, et vestluskaaslane on demokraat, mitte vabariiklane. Olime Indias. Seal hakkas toit otsa lõppema. Toitu oli veel kahel viljakamal provintsil, millelt hakasti seda ülejäänud India jaoks taotlema. Siis öeldi, et see ei ole tõsi, et toit otsa lõppeks, sest kogu Indias on maailma kõige viljakam muld. Seega oli toidupuudusest rääkinud Nõukogude kirjandus, mis püiab kõike halvas valguses näidata. Ütlesin, et India võiks Eestisse huumust välja vedama hakata. Läbi India lamas hiigelsuur madu. Öeldi, et lähme selle mao juurde. Vastasin, et ma ei ole nii tähtis isik, et mao juurde minna. Tegelikult ei tahtnud ma minna sellepärast, et natuke kartsin madu.

Isa andis mulle ülesande asuda raamatu koostamist juhtima. Peatükke pidi kirjutama suurem hulk inimesi. Tuli valida, keda täpselt kirjutama panna. Võimalikud autorid istusid samas ruumis. Mõtlesin öelda, et kunst on kõrgem kui teadus. Isa ütles, et autorite hulka võiks võtta Kristeri. Ütlesin nüüd vastupidi, et Krister sobiks selle poolest, et teadus on kõrgem kui kunst, Krister on ajakirjanik, ja ajakirjanikud on pooleldi lähiajaloolased. Krister tuli kohale. Ta luges lõigu ühest raamatust, seejärel sellega seonduva lõigu teisest raamatust, hakates loetu põhjal rääkima pikka juttu, et mida kirjutada võiks. Erinevalt Kristerist ei rääkinud Oudekki midagi. Tema ei võtnud kunagi sõna muudel teemadel kui venelaste olukord Eestis. Kui teda see teema juba huvitas, siis oleks võinud rääkimise asemel midagi reaalset teha. Oleks võinud venelastele maa alusesse käiku elektrivalgustuse panna ja wc-d ehitada. Kui käiku tungivad kurjategijad, kustutatakse tuli ära. Siis on erinevus, kas seal on ka teisi lampe, mis põlema jäävad, või mitte. Mööda mere äärt kulges kaks paari raudteerööpaid, mis olid katki. Rong sõitis üle katkise koha, aga õnnetust ei juhtunud.