Ringmäng

Mängiti ringmängu, kus mehed ja naised olid vaheldumisi. Korrutati laulurida: "Te ei ole lapsed, kuid te olete nagu lapsevanemad." Tegelikult kellelgi mängus osalejatest lapsi ei olnud.

Viimasel ajal olin hakanud jälle vana korteri kandis liikuma. Võidi mõelda, et mul on seal iga samm mälestustega kaetud. Tegelikult ma ei olnud teinud eriti seda, et jääks seisma ja meenutaks pikalt minevikku. Kui mina vanast korterist ära kolisin, jäi Kerstin sinna kanti edasi elama, nii et tal võisid selle piirkonna kohta värskemad mälestused säilida. Teiselt poolt tuli talle seal uusi mälestusi peale, nii et tal võisid vanad asjad kergemini meelest minna.

Üks mees töötas leegiheitjaga. Kartsin, et nii võib puhkeda tulekahju ja teisel korrusel magaja võib sisse põleda. Leegiheitjaga töötanul tuli pea otsast. Mul tuli see otsa tagasi panna. Surusin selle õigesti kaela külge. Kui pea oleks kaua otsast olnud, oleks inimene surra võinud. Aga nüüd hakkas ta jälle tarku mõtteid mõtlema ja nendest rääkima, umbes nagu Lennart Meri. Ma pidin tema pead kaela küljes hoidma, nii et kahjuks ei saanud ma tema juttu eriti jälgida ega üldse üles kirjutada. Selle ülesande võis anda kellelegi teisele. Kannatanul oli üks käsi söestunud, aga käe kaotus ei olnud nii traagiline nagu oleks olnud pea kaotus. Üks meist oli varem tiiki uppunud. Nüüd küsiti, millise maja juures see tiik asus, et uppunu sealt välja tuua ja korralikult maha matta. Aga ma enam ei mäletanud. Siiski olin unenäo tiigiga majast üles kirjutanud, nii et tuli see üleskirjutus üles otsida, siis oleks leidnud ka koha.