Tänased jutuajamised

Käisin rääkisin psühhiaatrile, et minu arvates tuleks teisi inimesi ravida, et nad minuga sarnasemaks muutuksid. Näiteid oleks võinud tuua mitmesuguseid, aga tõin selle, et mulle on öeldud, et minu haigus ei väljendu niivõrd igapäevases käitumises, kuivõrd selles, milliseid pilte ma joonistan, haiguslikke elamusi väljendavad pildid ei olevat teistele huvitavad. Ütlesin, et minu arvates näitab selline jutt halba maitset. Psühhiaater kinnitas, et tema arvates on psüühikahäiretega inimeste joonistused just huvitavamad, sest neil on rikkam siseelu.

Koju sõitsin bussiga. Minu kõrvale istus keegi, kes mind teretas ja jäi naeratades otsa vaatama. Ütlesin, et ei tunne ära. Ta vastas, et me ei ole tuttavad, aga ta tahtis mind tervitada. Küsis, et kuidas käsi käib. Vastasin, et tavaliselt. Et ta rääkis aktsendiga, siis arvasin juba, et nüüd järgneb vestlus usulistel teemadel, aga ei järgnenud midagi.