Poliitiline mõttekäik

Vanasti oli Eesti rahvaarv suurem kui Soome oma. Soome möödaminek on loogiline, kui ta on suurema pindalaga. Iseasi, kas näiteks Lapimaa ongi üldse Soome. Eesti puhul ei ole alati setusid eestlasteks peetud. Teised jälle on nimetanud eestlasteks isegi Eestis elavaid venelasi. Aga kui osad neist ei taha isegi eesti keelt õppida, siis vaevalt, et nad eestlased olla tahavad. Mõned on püüdnud nimetada eestlasi eurooplasteks. Varem nimetati nõukogude rahvaks. Aga kui keegi hakkab võrdlema Euroopa Liitu ja Nõukogude Liitu, siis pahandatakse. Viimasel ajal võrreldakse vähem. Ajalehes ilmus artikkel, kus kirjutati, et rahvahääletusel hääletas Euroopa Liitu astumise poolt ainult kaks kolmandikku, aga nüüd ütleb üle 80 protsendi, et toetab Euroopa Liitu. Tegelikult on tegemist erineval alusel küsimustega. Euroopa Liitu toetada saab ka sinna astumata, sest toetamine on väga ebamäärane mõiste. Kui keegi on Euroopa Liidust väljaastumise vastu, ei tähenda, et ta kahetseks vastuseisu sisseastumisele. Mõne toetus Euroopa Liidule on küll nii suur, et ta on valmis heaks kiitma ka iga üksikküsimuse, mida Euroopa Liidu nime all serveeritakse. Tegelikult Lissaboni leppe vastu hääletanud iirlased olid samuti Euroopa Liidu kodanikud.