Kommikott

Meie postkast oli pungil täis kirju. Koukisin nii palju välja, nagu korraga kätte sain, et ülejäänutele varsti uuesti järele tulla. Kirjad olid algul saadetud valedel aadressidel, aga olid lõpuks õigesse majja jõudnud. Neid oli nii palju saadetud nähtavasti sellepärast, et oli minu raamatust loetud, et vahetan Helinaga kirju, millest järeldati, et meie perele võib alati kirjutada. Lisaks kirjadele sain postkastist ka maiustusepakke. Üks kommikott võis olla konkreetselt mulle, aga nime ei olnud peale kirjutatud. See võis olla Helina saadetud, aga saatja nime polnud ka peal. Nii ma ei saanudki teada, kas Helina saatis mulle midagi või mitte.

Mõtlesin, et Vene sõdurid võivad tulla ukse taha mind Gruusia toetamise eest püssiga maha laskma. Nad võivad otseselt sõda kuulutamata lihtsalt Eesti territooriumile tungida. Kui mind ukse tagant püssiga sihitaks, suunaksin enne päästikule vajutamist püssitoru lakke ja seejärel rebiksin püssi enda kätte. Sõdur põgeneks, et varsti kahekesi uue püssiga tagasi tulla. Kui ma nüüd kella laskmise peale ukse avaksin, tulistataks juba ukse avamise hetkel. Seepärast peaksin ma ootama, et sõdurid ukse maha murravad, et saaksin ise esimesena tulistada. Püssil on kaks lasku, aga võiks selguda, et see ei ole laetud. Võib karta, et Vene sõdurid ei tagane, vaid pigem riskivad eluga. Kui mind tänaval revolvrist maha lasta tahetaks, rebiksin revolvri samuti enda kätte. Need on küll ainult plaanid. Ei ole teada, kas õnnestub need teostada, enne kui pole proovinud. Aga revolver on nii ebatäpne relv, et sellest peaksin ründaja pihta välja tulistama kõik kuus lasku, enne kui ta sureks. Siis oleks mul laskemoon otsas. Läheksin seda relvapoest juurde ostma. Ütleksin, et mul ei ole küll relvaluba, aga ehk nad siiski müüvad mulle. Tõenäoliselt nad müüksidki, sest hakkaksid revolvrit nähes kartma. Juurde ostetud laskemoonaga läheksin vaenlaste meeleavaldusele ja tulistaksin Lenini ja Stalini pilte ning lilleõit. Leninile ja Stalinile tulistaksin kulmude vahele. Võibolla mind mõistetaks selle eest hukka, sest Mart Laar mõisteti, kui ta Savisaare pilti tulistas. Ja tulistamine oleks tegelikult üldse ohtlik, sest vaenlased võibolla tahaksidki mind tulistama provotseerida.