Tegime mänguautode võidusõitu. Paremad kohad said alati mootoriga autod. Ja esikoha saaja oli alati üks ja sama. Aga sel korral ta ei tulnudki esimeseks, sest ta tegi kukerpalli ja jäi seisma, enamusest möödumata. Ütlesin, et kolmest autost tuli ta ikkagi ette. Mängisime seda mängu vendade ja nende kursusekaaslastega. Otsustasin kirjutada Helinale ja küsida, kas ta teab, miks inimesed minust eemale hoiavad. Praegu on meil kodus igal õhtul kümme üliõpilast, aga kui mina ülikoolis käisin, siis polnud ühtegi.
Trepikoja ette kallati autokoormatäis liiva. Teised hakkasid kohe sellega mängima ja sinna käike kaevama, aga mina hoiatasin, et vahel on juhtunud, et liiv hakkab varisema, inimene jääb sinna alla ja lämbub. Siis vaatasin, et see ei olegi liiv, vaid lumi, mis vist oli ohutum, sest hakkas kokku. Aga see võis ikkagi ka varisema hakata. Läksin tuppa. Elasime nüüd ühe naise pool, kes ei olnud veel harjunud, et me ilma koputamata tema korterisse siseneme.
reede, september 26, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar