Avasin koti

Mul oli käes üks metallese, millega asjadest üle tõmbamisel pidi jääma esemele asja kujutis. Aga minul ei tahtnud see hästi välja tulla. Kippusid jääma hoopis kujutised asjadest, mida ma olin varem näinud. Küsisin, kummale eseme küljele üldse kujutis peab jääma. Siis vaatasin, et see polegi see ese, vaid enda tehtud, müntidest ja muust sellisest kokku pandud, kuigi sellel pidid olema umbes samasugused omadused. See ajas hapet välja. Ütlesin Tõnule, et hape tuleb ära kallata. Üks külas olev poiss oli jätnud oma koti Hennu voodi peale ja kotis oli raamat, kuhu ta oli kirjutanud maleanalüüse. Kui teised olid teises toas, võtsin selle raamatu välja. Tagasi pannes ei mäletanud ma enam, mis asjad olid võetud välja sellest kotist ja mis olid meie enda omad. Nii panin kotti rohkem asju. Panin ka ühe võtmekimbu. Kui need meie võtmed olid, siis need arvatavasti midagi ei keeranud. Aga võibolla siiski keerasid. Hakkasin kahetsema, et olin võõra koti kallale läinud. Et kott kiiremini kinni tagasi saaks ja keegi peale ei satuks, panin raamatu teise vahesse kui ta enne oli olnud. Poisi koti kallal käimine oli vast siiski väiksem süütegu kui oleks olnud tüdruku oma kallale minek.

Lugesin öösel pimedas toas luuletusi. Kuigi tuba oli pime, ma tähti siiski eristasin. Vaatasin aknast välja. Kaselehed läksid parajasti kollaseks. Ütlesin, et iga aastaga tuleb neid lehti juurde, mis talveks maha ei langegi. Võtsin üle tüki aja ühe kaselehe kätte. See oli suur ja karvane. Vaatasin oma elektronpostkasti. Sinna oli tulnud nii palju uusi kirju, et ei jõudnud läbi lugeda. Sain teada veel ühe listi, milles ma Oudekkiga koos olen. Kontaktide kast oli suletud, väljaarvatud oli nähtaval Helina kontakt kui kõige tähtsam. Kui ma kontaktikasti lahti tegin, siis nägin, et Helinaga on mul ainult üks kontakt, aga ühe teise inimesega kaks tükki. See mulle ei meeldinud. Arvuti teatas inglise keeles, et Helina andmetes on midagi muutunud. Kartsin, et äkki on ta oma e-maili aadressi likvideerinud. Arvuti pakkus võimalust otsida tema uusi andmeid. Panin otsingusõnadeks arvuti enda öeldud lause, et vast on see õige. Otsingu tulemusel ilmus ekraanile naisefoto. Juurde oli kirjutatud inglise keeles fotololija lause, et tal on uus välimus. Tuppa, kus ma olin, saabusid mõned inimesed, keda ma ei tundnud. Üks tüdruk küsis, kas nad võivad siia majja tulla. Soovitasin küsida maja omanikelt. Tüdruk sosistas selle peale ühe ropu sõna. Valju häälega ütles ta, et kui nad siia jäävad, siis on nad Hennu ja teiste tagasitulekul siin. See paistis tähendavat, et saabunud olid siiski minuga sama reisigrupi liikmed. Mitte küll kitsama grupi, aga suure grupi.