Laul bussis

Sõitsin bussis. Üks mees kutsus mind maratoni pealt vaatama. Ma ei tahtnud minna. Ütlesin, et seal ei ole midagi näha. Mees kutsus, et lähme vaatame finišit, siis näeme võitja ära. Vastasin, et tulemused saab ajakirjandusest ka teada. Mees ütles, et kui tema kooliõpilane oli, siis tema küll tahtis sportlasi oma silmaga näha. Mina olin käinud vaatamas ainult neid võistlusi, mis toimusid kodu lähedal. Hoidsin mehe selja taga olevast nupust kinni. Mees hakkas selja taha vaatama, et mis tal selga toetamast takistab. Panin käe teise kohta. Mõtlesin, et kõigi elukutsete esindajaid tahetakse näha, väljaarvatud mind, sest vahel mängin ma malet nii halvasti, et minu vastu pole inimestel austust. Üks naislaulja hakkas bussis esinema. Aga varsti ütles ta oma lapsele, et jätab laulu pooleli, sest teises pingireas istujad ei pööra talle tähelepanu. Mõtlesin kuskil, et mul on nii palju raha, et saan palju aastaid ilma tööd tegemata ära elada, kui kulutan iga kuu 1000 krooni. Aga hinnatõusu tõttu võivad kulutused suuremad ka tulla, siis saab raha mõne aastaga otsa. Ükskord pean ma igatahes tööd otsima hakkama. Kõrvaltööks võiks küsida maletreeneri ametit. Spordikoolis on maletunnid praegu hommikuti, aga mina võiksin hakata andma õhtuti lisatunde, sest osad lapsed käivad koolis hommikupoolses vahetuses. Ühe õpilase ma ikka saaksin. Seaksin sisse raamatu maleraamatute laenamise kohta, kuhu märgiksin laenaja nime, raamatu pealkirja, laenamise aja ja tagasitoomise aja. Kes ei ole eelmist raamatut tagasi toonud, sellele ma järgmist ei annaks. Spordikoolis paluti mul nooli märki visata. Ütlesin, et ei ole seda palju aastaid teinud. Siin ei hoolitud sellest, et märgist mööda minevad nooled seina lõhuvad. Kui võtsin nooled kätte, torkasin ühega neist endale kogemata rinda. Ütlesin, et esimene nool jäi püsima minu naha sisse. Mõtlesin, et nüüd sain võibolla aidsi. Pangas tahtsin panna osa oma raha tähtajalisele hoiusele. Aga selleks ei pakutud enam võimalust, selle koha peal pakuti hoopis laenu võtmise võimalust. Võtsin laenu 10 000 krooni. Siis hakkasin seda kahetsema. Rääkisin pangatöötajale, et see rida on eksitav - ma võtsin laenu lootuses intresside pealt teenida, aga intresse pean maksma hoopis pangale. Pangatöötaja küsis, kas ma olen maalt. Vastasin, et linnast. Ütlesin, et laenu võtmine väga suur probleem ka ei ole. Üks mees oli jutuajamist pealt kuulnud ja soovitas mul laen kohe tagasi maksta, siis ei pea suuremat osa intressi tasuma. Istusime Tõnise, Tristani ja teistega söögilauas. Pangatöötaja tõi ühe kausi toitu juurde. Ütlesin, et sealt ma ei võta, sest pangas on see kindlasti tasuline. Aga pangatöötaja tõstis mulle suure portsu salatit ette, öeldes, et annab selle tasuta. Tõnis rääkis, et klassiõed tahavad kasiinot ja muusikat. Ütlesin: "Kasiinomuusika." Tristan ütles, et kasiinoautomaatidel saab muusika maha keerata. Mina ütlesin, et rahakõlin jääb alles.