Loomad kaartidel

Üks vend ähvardas minu kallal vägivalda tarvitada, kui ma siin korteris edasi elan. Küsisin, kes ta üldse on. Ta ütles, et Henn. Varsti ütles ta, et tegelikult on ta Toomas. Vastasin, et muidugi, Henn ei oleks sellist lollust öelnud. Tegelikult olin esimesena öeldud nime uskuma jäänud. Nii oleksin ma võinud muuta suhtumist valesse inimesse. Ma ei teinud enam vendadel hästi vahet, sest ei näinud neid enam eriti sageli. Tegin lahti arvuti. Et Toomaga ära leppida, küsisin varsti, kas ma pean tema selle arvuti taha laskma. See oli nimelt tema arvuti. Toomas vastas, et pean küll. Ma sain võtta ka oma arvuti, aga sellele ei oleks jätkunud võrgujuhet. Siis tuli meelde, et nüüd on wifi kasutamise võimalus ka olemas. Vaatasime entsüklopeediast kaarte. Kaardile olid märgitud loomade kujutised, kes mingis piirkonnas elasid. Indias elasid elevandid. Pille küsis, kas seal hobuseid ka on. Küsisin vastu, milleks veel hobused vajalikud on, kui seal juba elevandid on ja India lõunaosas ka kaamelid. Lähis-Ida ja Ida-Euroopa vana aja kaartidele oli märgitud, et seal elas kunagi mitu veiseliiki, mille nimed olid mulle tundmatud. Tegemist oli uue Eesti Entsüklopeedia esimese köitega, mille esitlusel me viibisime. Selles oli kaartidele kõigi maade ja rahvaste kohta lisatud lisaks seni eesti keeles kasutatud nimele ka see nimi, millega need rahvad ennast ise nimetavad. See tegi kaardi väga kirjuks. Leidsime, et on üle pingutatud. Et teadlased oma tööle õigustust leiaksid, peavad nad kogu aeg midagi uut välja mõtlema. Kaarte oli igal leheküljel. Siiani tuntud riigipiiride asemel olid kaartidele kantud uued, nii et riikide arv tuli palju suurem. Kuna olid kasutusele võetud uued maade nimed, siis ei saanud otsida informatsiooni nende kohta tähestiku järgi. Ja selles köites polnud isegi nende uute nimede tähestiku järjekorda. Ütlesin, et tuleb välja, et parem on osta TEA entsüklopeediat. Uues Eesti Entsüklopeedias oli kõik segi paisatud ilmselt selleks, et sundida lugejaid lugema iga köite igat lehekülge. Tegelikult oli raamat muidu huvitav, sest keskendus ajaloole ja geograafiale. Esitlusruumides oli kaks kööki erinevate toitude valmistamiseks. Hakkasime koju minema. Aga ka bussiliinid olid ära muudetud. Peatustele olid antud uued nimed, nii et sõiduplaani järgi ei saanud vaadata, milline buss koju viib. Sai veel jala minna, kasutades nägemismälu. Aga varsti muudeti linnapilt ka teiseks, nii et ka jala minnes kodu leidmine muutus võimatuks.

Vaatasime Skandinaavia kaarti. Soome ja Rootsi vahel oli lai merelaht. Ütlesin, et küll on ilus vaadata kaardilt kohta, kus on vesi, aga pole asustust ega teid. Tegelikult selle lahe saartel oli asustus, sest seal käidi suvitamas, aga mandrikaldal neil laiuskraadidel asustust tõesti ei olnud. Paberile oli trükitud erinevatesse lahtritesse üksikuid sõnu ja fraase, millest tuli kokku panna ingliskeelseid lauseid. Ütlesin, et näen kohe ära, et üks siit tulev lause on, et kõigi puhul ei anna treening tulemusi. Selle lause võiks öelda kehalise kasvatuse õpetajale, sest tema pole sellest aru saanud. See lause kehtib ka koertejalutajate kohta. Käisin teist korda keskkoolis, lähenesid lõpueksamid. Kuna mul oli ülikool juba lõpetatud, ei olnud mul kavas lõpueksamitele minna, samuti mitte kevadisele inglise keele tasemetööle. Need oleks võinud mul minna halvemini kui eelmisel keskkooli lõpetamisel. Aga tasemetööle minemata jätmisel võis õpetaja irisema hakata. Oleksin tahtnud teada, kes oli see klassikaaslane, kes tegi üldse ettepaneku, et meie klass teist korda keskkoolis käima hakkaks.