Erik viskas munarebudega kaugust. Ühe viske tegi ta ettepoole ja teise tahapoole. Läksin teise tuppa. Seal olid asjad Jaapani moodi. Lugesin ennustust, et kõik juhtub tähtajaks. Peitsin ennast ära. Püüdsin peita täpselt tähtajaks.
Eesti kohal tiirutas Venemaa sõjalennuk. Vastukaaluks pandi taevasse tiirutama ka Eesti lennuk. Öeldi, et seni ei teatud, kas Eestil peaksid olema rahuotstarbelised või sõjalennukid, aga nüüd on Venemaa käitumise tõttu selge, et lennukid peavad kaitsma väliskaubandust. Venemaa lennuk hakkas kiiremini lendama ja võttis ette katse Eesti lennukile sisse sõita. Ta möödus väga napilt. Seejärel hakkas Vene lennuk pommitama Eesti kõrbeosa. Kes seda uudist kuulsid, tegid ahastavaid hääli, et nüüd pole sõjast pääsu. Aga mulle tundus, et Vene lendur eiras Moskvast tulnud käsku maju pommitada, visates pommid sinna, kus need kedagi ei kahjusta. Tuppa tuli sisse üks Vene sõdur, kes ähvardas mind maha lasta. Võtsin talt relva ära ja lasksin ta enda maha. Seega läks Venemaal provokatsioon korda. Nüüd oli küsimus, kas jätta äravõetud relv Eestile või tagastada Venemaale. Laiba andsime välja. Selle võttis vastu mahalastu isa. See, kes oli mind relvaga ähvardama tulnud, oli piimapakk.
teisipäev, oktoober 21, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar