Teist korda ülikoolis

Olin kasutanud kogu aeg ühte ja sama elektronpostkasti, aga kunagi olin endale teinud ka ühe teise. Nüüd tahtsin seda avada. Aga ma ei mäletanud, kuidas sinna pääseb. Selgus, et mul on vajalikud andmed siiski alaliselt arvuti küljes olevale paberile üles kirjutatud. Mul oli käes kanepimoosiga sai. Ma ei mäletanud, kust ma selle olin saanud. Samuti ei teadnud ma, kas tegemist on narkootikumiga või mitte. Hammustasin ühe suutäie. Korraga polnud mul kavas rohkem hammustada. Juba sellest ühest suutäiest hakkasin uimaseks muutuma. Oli öeldud, et see sai paneb purju, aga selle ütluse põhjal ei olnud veel selge, kas tema ühekordsel hammustamisel või üleni ära söömisel. Kartsin, et nüüd kaotan enesevalitsemise ja võin sooritada mõne kuriteo. Ma oleksin võinud siiski jääda põhimõtte juurde mitte kordagi elus narkootikume proovida. Vahel võib narkootikumidest sõltuvus tekkida ühe korraga. Tavaliselt jäävad inimesed sõltuvusse niimoodi, et mõni kurjategija esimesel korral sunnib tarvitama. Sõltuvuse väljakujunemise järel ütlevad inimesed, et kuigi nad on sõltlased, tunnevad nad vähemalt narkootikumi tarvitamisest mõnu. Pille ütles, et ta on kanepisõltlane. Ma ei teadnud, kas ta teeb nalja või räägib tõsiselt. Ema võttis külmutuskapist veel selliseid saiu ja jagas ka teistele. Nemad paistsid kavatsevat süia ära terve sai korraga.

Kui ma esimest korda ülikoolis käisin, siis vastasin eksamil kõik aastaarvud õigesti, sest olin tähtsamad daatumid pähe õppinud. Nüüd uuesti ülikoolis käies püüdsin jätta meelde kõiki asju korraga, aga selle tulemusel oli pilt udusem ja eksamil võis halvemini minna. Õppejõud rääkis loengus, et talle ei meeldi naljaluuletused ega grammatikareeglite vastaselt kirjutatud luuletused. Sellega tahtis ta vist öelda, et ei ole rahul, et mina luulekogusid olen avaldanud. Edasi rääkis ta, mida tuleb linnade juures tähele panna. Minu kõrval istuv tüdruk küsis mult, mis oli õppejõu viimane lause. Vastasin, et ma ei kirjuta kõike üles. Tüdruk pani kirja iga õppejõu öeldud lause, aga mina olin üles märkinud ainult paar märksõna. Tegelikult oleksin siiski võinud vastata, milline see viimane lause minu meelest oli. Aga kõike üles kirjutada ei saanud ma juba sellepärast, et võrreldes eelmise ülikoolis käimisega oli minu mõtlemine edasi arenenud. Tol korral olin õppejõu juttu lihtsalt konspekteerinud ja meelde jätnud, aga nüüd sain aru, et õppejõu jutus on palju vigu. Ta kasutas ebatäpseid väljendeid. Linnadesse sisseveo kõrval oleks võinud rääkida ka väljaveost või üldistatult transpordist. Hakkasin konspekteerimise asemel kirjutama üles küsimusi, kas õppejõud ei oleks võinud rääkida teisiti.