Läksime Ivari ja teistega kesklinna bussijaamas bussi peale, et sõita koju. Sisenesime tagumisest uksest. Tuli juttu malemängu tugevusest. Meil olid koolis olnud maletunnid. Ütlesin, et keskkooli lõpuks said kõik vähemalt teise järgu kätte. Lauri K. uhkustas, et tal on teine järk. Tema oli keskmisest tugevam.
Mina pidasin toas asjade süütamist ohtlikuks, aga teised leidsid, et lühikeseks ajaks asjade süütamine on kasulik. Nad panidki mõnele asjale tule otsa. Valasin kustutamiseks vett peale. Leek kustus ära. Pahandati, et vett ei tohi peale valada mitte minu moodi, vaid nii, et natuke leeki alles ka jääks. Pandi uuesti tuli otsa, raadiotele ja muule. T. Tulviste ütles enne lahkumist, et sellisest tule tegemisest õpib väga palju. Süütamine oli osa koolitusprogrammist. Põletatud oli ka rahatähti, aga mul tuli meelde öelda, et rahatähtede hävitamine on rahaseadusega keelatud ja karistatav. Aastas siiski üle ühe korra raha põletamist ette ei tulnud, sest korraga õppis vaid üks rühm õpilasi, kellele ei tulnud sama asja kaks korda õpetada.
Sõitsime Tallinnast Tartusse. Mäoni lendasime lennukiga, edasi tuli sõita bussiga. Ma ei olnud rahul, et Mäos tuli piletirahale lisaks söögi eest maksta. Nii võis raha otsa lõppeda.
Isal oli juubel. Istusime hommikul isa ja emaga köögilaua taga. Kõlas uksekell. Ema kahtles, kas ma kuulsin õigesti. Aga ukse taga olid siiski külalised. Isa küsis neilt, kas nad tahavad ikka siia korterisse tulla. Nad tahtsid. Need olid mingid isa vanad tuttavad, keda ta enam ära ei tundnud, aga kes teda õnnitlema tulid. Üks mees näitas enda koostatud raamatu käsikirja. Materjalid olid suures virnas. Kui ma seda laua peal ringi tõsta tahtsin, läksid virna kuuluvad raamatud ümber ja kukkusid põrandale. Selliseid õnnetusi oli mul varemgi juhtunud. Olin sellest nii masendunud, et kukutasin enda pea ka vastu põrandat. Siis hakkasin asju virna tagasi korjama. Küsisin, kas need olid kindlas järjekorras. Mees vastas, et ei olnud. Ütlesin, et väga kannatada need ei saanud. Mees nõustus, et ei saanud jah. Materjalide hulgas oli marke, mille mees tahtis arvutisse skänneerida. Küsiti, kuidas selliseid pisitrükiseid nimetatigi. Vastus oli, et pisigraafikaks. Mina lisasin veel sünonüümi pisiplastika.
neljapäev, oktoober 02, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar