Kas Berliin oli pealinn?

Ütlesin, et ma ei tea, kas sõdadevahelisel ajal Berliin üldse oli Saksamaa pealinn. Seda ei teadnud ma sellepärast, et Berliin asus Saksamaa lääneosas ja pärast Esimest maailmasõda anti osa läänepoolsetest aladest Prantsusmaa kontrolli alla. Nüüd hakkas teisi toas viibijaid ka see küsimus huvitama. Nad jäid vastust ootama, aga keegi selle teadasaamiseks midagi ette ei võtnud. Lõpuks küsis isa pahaselt, et kas Berliin siis oli pealinn. Vastust oodati kõige rohkem minult, sest mina olin ajaloolane. Aga ma ütlesin, et ma ei pea teistele informatsiooni otsima. Mul oli käes atlas ja vaatasin siiski sealt järgi. Kaardile oli märgitud, et osad Berliini linnaosad olid võitjate kontrolli all, aga osad mitte. Selle põhjal andsin vastuse, et Berliin siiski oli pealinn. Aga ma ei olnud kindel, sest tegemist ei olnud ajaloo atlasega. Ühele kaardile oli märgitud, et kuigi Saksamaa kaotas ka Teise maailmasõja, anti talle pärast selle lõppu tagasi Berliin ja Reinimaa. Idapoolsed alad oli talt seevastu ära võetud. Ütlesin, et tuleb välja, et Saksamaa nihutati pärast Teist maailmasõda sama moodi läände nagu Poolagi. Aga siis oli keelatud Berliini pealinnaks kuulutada, vaid pealinn oli Bonn. Võibolla kehtis Berliini suhtes samasugune keeld ka maailmasõdade vahel. Vaatasin sõja kaarti. Sellele olid märgitud vägede liikumist tähistavad nooled. Hakkasin nooli joonlauaga ühest kaardi servast teiseni viivateks sirgeteks pikendama. Kõik nooled ei olnud sirged, nii tuli valida, millise lõigu alusel sirge tõmmata. Üle Eesti viis nool, mida mööda olid Euroopasse lennanud Venemaa sõjalennukid. Sõja algul oli arvatud, et need lennukid ei ole Eestile ohtlikud. Venemaa lennukid olid lennanud Põhja-Aafrikasse Saksamaale appi. Sõja jätkudes oli Venemaa ühinenud lääneriikidega Saksamaa vastu. Saksamaa oli sõja kaotanud, aga Venemaa tema esialgse toetamise eest karistada ei saanud. Äsja lõppenud sõda oli kulgenud täpselt Teise maailmasõja stsenaariumi järgi - Venemaa oli kõigepealt meelitanud Saksamaa lääneriike ründama ja siis rünnanud ise Saksamaad. Ütlesin, et ma ei saa sellist sõda nimetada Kolmandaks maailmasõjaks, vaid seda tuleb nimetada teiseks Teiseks maailmasõjaks. Võtsin raadio ja kuulasin sealt eestikeelset jaama lühilainealalt, kuhu isa oli nupu jätnud. Ma ei teadnud, mis jaam see on. Võibolla "Ameerika Hääl". Tuppa tuli üks hiir. Ütlesin, et see on võitjariikide maruhiir. Aga selgus, et see ei olnud siiski marutõbine hiir, vaid komm, mille ema ära sõi.