Kohtumine hotellitoas

Kohtusin hotellitoas Ilvesega. Eriti ma teda ei tundnud, aga mäletasin, et olen temaga samas teaduskonnas õppinud. Ilves oli teel ühe Euroopa lepingu sõlmimise üritusele. Mina erinevalt temast olin selle lepingu sõlmimise vastu. Mul oli kotis sel teemal ajaleheväljalõikeid. Näitasin neid Ilvesele. Teda huvitas üks artikkel, mis oli kirjutatud lepingut pooldavalt seisukohalt. Lõpuks tuli mulle meelde, et Ilves ei ole mitte ainult minu ülikoolikaaslane, vaid on olnud ka Eesti president. Läksin magama. Öösel äratas Ilves mind üles. Ta palus, et ma näitaks uuesti seda artiklit. Seda ma tegingi. Ilvesel oli seda vaja kõne ettevalmistamiseks, et saaks kasutada sealt võetud tsitaati. Kuigi meie seisukohad Euroopa Liidu kohta olid erinevad, olin rahul, et sain mõjutada presidendi kõne sisu. Ilvesega olin varem ka kokku puutunud - olin talle ühel pressikonverentsil küsimusi esitanud.

Tõusin hommikul üles ja läksin arvuti taha. Olin väga unine. Aga uni hakkas üle minema. Arvuti juurde tuli ka Klaus. Ta küsis, kas male suurmeistrid on ühtlasi FIDE meistrid. Vastasin, et tiitleid arvestatakse eraldi, FIDE meistrite ja meistrikandidaatide arvestusse suurmeistreid ei võeta, kuigi teoreetiliselt sisaldab kõrgem tiitel ka madalamaid tiitleid. Klaus ütles, et seda tuleks ajalehe malenurgast kontrollida. Seletasin, et malenurgad ei ilmu ainult ajalehtedes. Teadsin, et neid on ka internetis. Aga mõtlesin, et seal ei kirjutata tiitleid pikalt välje, vaid kasutatakse lühendeid gm ja fm, võibolla ei saa Klaus neist aru. Klaus küsis, mis on Vaadeldaja maleklubi aadress. Ta pani arvuti seda otsima Annelinnast. Käivitus video, milles näidati Annelinna maju Kesklinna poolsest otsast linna servani. Seletasin, et Vaadeldaja maleklubil ei olegi aadressi, vaid see asub internetis. Klubi liikmed käivad mängimas päevakeskuses, kus on koos pensionärid ja noored. Klaus küsis, kas mina veel saan pensioni. Vastasin, et kui tahan siis saan ja kui ei taha, siis ei saa. Istusin pidulauas. Minu kõrval istuv võõras mees küsis, kas ma pensioni saan. Ütlesin, et ma ei soovi sellele vastata.

Olin koolis. Klassivennad rääkisid, et täna pean ma vene keeles luuletust vastata oskama, sest kui me ühes tunnis luuletust õpime, siis küsitakse seda kohe järgmises tunnis. Mul ei olnud see õpitud. Ütlesin, et ma ei jõudnud seda õppida, sest tänaseks oli õppida kõigis ainetes. Helen ei uskunud. Ta võttis minu päeviku, et näha, mis ma olen õppimiseks üles kirjutanud. Seal olin tõesti õppimist iga tänase tunni kohta märkinud. Põhiliselt seisnes see raamatute läbi lugemises. Helen võibolla tõlgendas, et raamatu läbi lugemine ei ole õppimine, sest seda ei kontrollita.