Brežnevi lapselaps

Olime Laial tänaval. Hakkasin kodu suunas kõndima. Fortuuna tänaval jõudis Klaus mulle järele. Ta kükitas maha ja hakkas vaatama pabereid maleturniiride kohta, millel ta oli osalenud. Tema mängis malet ainult kord paari aasta tagant, samal ajal kui mina mängisin iga nädal, ometi olid tema tulemused paremad. Ühe turniiri tulemusi ei olnud ta üles kirjutanud, seetõttu ta ei mäletanud, kas see turniir on päriselt toimunud või on ta selle ainult välja mõelnud. Olime ühes majas peol. Pidu hakkas läbi saama. Vene keele õpetaja vaatas Pille kirjalikku tööd ja hakkas sinna täiendusi kirjutama. Ta kirjutas juurde näited nagu kirjanik ja luuletaja. Kui inimesed juba lahkusid, jõudis taldrik selle tekstiga ühe noorema inimese kätte ja vedelik hakkas taldrikult maha voolama.

Vaatasin kaardilt Pürenee poolsaart. Seal oli kolm mäeahelikku. Neljas ahelik oli Püreneed, aga see oli kõrgem ja asus riigipiiril, nii et ei läinud arvesse. Hispaania oli olnud Vana-Egiptus ja seal olid väga vanad linnad. Osade linnade rahvaarv oli aastatuhandeid järjest langenud. Kaardil oli graafiliselt näidatud, kui palju muutus mingi linna rahvaarv igal sajandil. Vaatasin Eesti kaarti. Meelva järv oli sellele peale märgitud, aga see oli nii väike, et järve nime polnud kirjas. Tumerohelisega olid tähistatud metsad ja helerohelisega vist põllumajanduslik maa. Aga kui mina teadsin, et mets on Meelva järve mõlemal kaldal, siis kaardil oli tumeroheline laik ainult ühel kaldal, ülejäänu oli heleroheline. Tekkis kahtlus, et äkki on siis Meelva järv hoopis veidi eemal asuv ja suurem veekogu. Aga see ta ei saanud siiski olla, sest teine järv oli Räpinast liiga kaugel. Meelval oli ravil üks inimene, kel oli raskusi uinumisega. Teises toas magas valvur. Isa helistas öösel valvurile, et küsida, kuidas patsient ennast tunneb. Valvurile võis öösel helistada, sest tema suutis uuesti magama jääda. Isa ütles mulle, et hirm, et wc-potist läheb vesi kurku, ei ole unehäire. See isa arvamus mulle ei meeldinud, sest foobiad võivad olla veel hullemad kui unehäired. Magasin vendadega ühes toas. Karjusin läbi une. Panin maski niimoodi näole, et mu silmi poleks näha, aga ise ma teisi näeksin. Külla tuli Heino Kiik. Selleks ajaks olin juba rahunenud ja tegin rahulikku häält. Kiik tuli uurima, kellele meist anda ühes õppeasutuses õppimise võimalus. Ta andis selle Hennule, sest Henn jättis täna minust targema mulje. Mõtlesin, et algul ma arvasin, et Helina on kommunist, aga see ei tekitanud meie kirjavahetuses mingeid probleeme. Või siiski tekitas, sest esimestes kirjades pooldasin ise kommunistlikke seisukohti, mille olin omandanud Oudekki blogi lugedes. Arvasin algul, et Helina on Brežnevi lapselaps ja sama, kes Oudekki. Helina kunagi Brežnevist ei kirjutanud, mis jättis mulje, et tal oli raske olla kuulsa pere liige. Mulle tuli meelde, et kirjavahetuse algul olin näinud ühte Helina fotoblogi, kuhu ma olin ainult üks kord vaadanud. Nüüd otsisin selle otsingumootoriga uuesti üles. Esimesel fotol oli Helina ise. See oli esimene foto, mida ma olin temast näinud. Sellel fotol ei olnud ta veel nii noor nagu hiljem nähtutel. Juuksevärv oli ka teine. Selle blogi fotod liikusid, minnes üksteiseks üle. See tähendas, et seda blogi tehes oli Helina veel algaja, sest piltide liikuma panek on tüüpiline algaja võte. Ühel fotol oli mingi paljas naine, kellel oli ebanormaalne kehaehitus.