Maale jõudes

Läksin maale. Meie talu kõrvalhooned olid remonditud, aga kõrvalhoones oli liiga kitsaste astmetega trepp. Kõik kõrvalhooned ei olnud ka korda tehtud. Varem oli iga hoone saanud eraldi numbri. Pidin ostma talule maad. Vaatasin koos maamüüjaga saada olevate maade kaarti. Mõtlesin, et algul ostan piiratud koguse, hiljem võib juurde osta. Naabrid võisid tähele panna, et vennad, kes sagedamini maal käivad, hakkavad kohale jõudes kohe tööd tegema, aga mina hakkan hoopis mesilasi vaatama. Kaks venda arutasid, kumb neist kaevu läheb. Minu arvates oli kaevu minek ohtlik.

Läksin kirjastusse. Sinna oli toodud esimene eksemplar minu uut raamatut, mille teine kirjastus välja andis. Algul oli trükitud paar eksemplari, varsti pidi järgnema ülejäänud tiraaž. Teine kirjastus oli osanud väljaandmiseks paremini raha küsida. Toetajateks olid "Eesti Ekspress" ja Hansapank. Kultuurkapitalilt alles oodati vastust. Raamat oli tulnud palju paksem kui ma ootasin. Olin ise illustratsioonid joonistanud, aga kirjastus oli lisanud ka palju muid illustratsioone, nii et minu joonistatud moodustasid väiksema osa.

Pidin saatma kirjastusele võrgu kaudu andmeid. Kui olin ära saatnud, siis proovisin kirjutada lahkumisavaldust. Selle jaoks olid ekraanil spetsiaalsed valikud. Seda ma ei mõelnud päriselt ära saata, vaid jätsin allkirja andmata. Seejärel proovisin kirjutada mitu varianti isa lahkumisavaldust, küsides suuremat lahkumishüvitust kui endale, aga allkirja jätsin jällegi andmata. Arvasin, et niiviisi kustuvad kõik variandid ära, aga ootamatult teatas arvuti, et ta on need edasikirjutamiseks kirjastuse serverisse salvestanud. Mõtlesin, et loodetavasti minuga selle eest pahandama ei hakata, sest avalduste kirjutamise proovimist võib võtta õppimisena. Hiljem luges isa ekraanilt, et talle pakutakse erinevaid palgatõusu variante. Teda pani imestama, et nii palju raha pakutakse. Pidin hoiatama, et võibolla on need hoopis minu välja mõeldud lahkumishüvituse variandid.