Ministri peidukoht

Triikraual oli kuumus sees. Vennad arvasid, et see ei või olla laua peal, muidu hakkab vakstu sulama. Aga põrandale tõstes põletas ta samuti vaipa. Ka triikraua püsti tõstmine ei aidanud, sest ta oli üleni nii kuum, et põletas ikkagi vaiba sisse neli väikest musta auku. Lõpuks põles triikraud üldse ära. Nüüd sain aru, et oleks tulnud vahepeal nupust kuumenemisrežiim maha keerata või juhe seinast välja tõmmata. Olin selle kohta isegi vendadelt küsinud, aga nemad olid arvanud, et pole vaja seda teha. Emast oli kahju, et ta triikrauast ilma jäi. Aga me saime kohe uue triikraua. Ema sai jälle triikima hakata, mida ta on alati teinud. Aga uue triikrauaga hakkasid kogemata kohe uued pahandused juhtuma. Kõigepealt kõrvetasin mina sõrme, seejärel võttis Klaus terve peoga kuumast rauast kinni.

Ametisse astus uus Ameerika president. Selleks sai esmakordselt naine. Tema kohta tehti kohe kunstiline film, mis teda iseloomustas. Vaatasime seda filmi. Kõigile näitlejatele luges ingliskeelset tõlget peale üks ja sama naisehääl. Filmis näidati, kuidas kaks inimest kõndisid mööda tänavat ja ajasid juttu. Jutu järgi pidi aru saama, et üks neist oli Lennart Meri lapsena. Seejärel näidati, kuidas naispresident lamas kõhuli maas ja teised ajasid temaga juttu. Tal oli valida kahe kandidaadi vahel, kellega abielluda. Ta otsustas abielluda Türgi sultaniga.

Mul oli pooleli ühe romaani toimetamine. Võtsin töö uuesti ette. Avasin raamatu kohast, kus mul vist järg oli. Aga üks vana mees näitas, et mul peaks järg olema kaks lehekülge edasi. Nii see oligi, sest seal oli juba parandusi. Veel kaks lehekülge edasi oli samuti parandusi, aga sinnani polnud ma veel kõike järjest lugenud. See mees vaatas minu tööd üle. Kui ta ära läks, siis tekkis küsimus, mis hinde ta mulle pani. Pakuti, et viie. Mina näitasin, et kuue, sest voodikatte peal oli kuus. See kantigi klassipäevikusse sisse. Siis aga nägin, et voodi peal ei olnudki hinne, vaid sokk, mis oli ainult kuuega sama kujuga. Aga õpetaja ilmselt kavatses klassipäevikusse kantud hinde siiski alles jätta. Kõik nii minu kui ka B-klassist töötasid mingite raamatutega.

Politsei teatas, et on sooritatud kuritegu, on teada, et sooritaja on üks endine minister, aga pole teada, kus ta elab. Mina võisin vist politseile selle kohta informatsiooni anda. Teadsin, et üks endine minister elab Paides meie sugulaste pool kapi otsas pappkastis. Läksime sinna ruumi, et ma saaks ta kätte näidata. Kapi otsas oli kolm kasti ja minister polnud nende ainuke elanik. Teises kastis elas üks soomlane. Ema rääkis, et kui üks eesti mees oli tahtnud selle soomlasega sõber olla, siis oli see tal algul õnnestunud, aga kui eestlane oli ühe naise kohta solvava lause öelnud, oli soomlane talle kallale tulnud. Ministri kasti viis seina seest käik. Kui kast lahti tehti, roomas minister parajasti käigust kasti. Seal ruumis oli pood. Sõin salati juba enne kassasse minekut ära, et kui müüja märkab emalt selle eest raha küsida, siis võib maksta, aga kui ei märka, siis saab odavamalt.