Sporditeema

Vaatasin vanu "Spordilehe" aastakäike. Mõtlesin võtta doktoritöö teemaks ühe vana "Spordilehe" aastakäigu võrdlemise tänavuse "Eesti Spordi Lehe" aastakäiguga. Ainult et sellise teema puhul poleks saanud kasutada muud kirjandust. Oleksin võinud töös mingi teooria välja mõelda, aga ei olnud kindel, et ma hea teooria leiutaksin.

Kõndisime Kaunase puiestee suunas. Mina ja Henn läksime õiget teed, aga Pille, üks suur poiss ja väike Toomas liikusid Kalda tee suunas. Toomas ütles nuttes mingi lause. Küsisin Hennult, mis lause see oli. Henn kordas, et Toomas oli öelnud: "Kui ma kindralina abiellun, siis ma ei saagi sinna sõdida." Vastasin, et siis ma kuulsin ikka õigesti.

Istusin koos Tristaniga koridori lõpus. Kõrval tehti muusikat. Süntesaatorimängus tundus olevat rohkem helide muutusi kui mängijal klahvivajutusi. Lisaks muusikale kostis veel mängija sõrmede klõbinat klahvidel. Muusikat tehti ühes bussipeatuses. Seal pidi algama minu magistritöö kaitsmine. Olin ainukesena kohal. Läksin üle tee, mis tähistas kaitsmise lõppu. Aga olin nõus minema teisele poole teed tagasi, kui keegi peaks veel kohale tulema. Tuligi hulk inimesi. Kui olin uuesti üle tee läinud, näitas Helen mulle paksust raamatust kahte lauset. Ma ei teadnud, miks ta neid näitas, aga need olid ilusad laused. Teises lauses oli nimetatud lapsi. Helen soovitas mul midagi teha, aga ma vastasin, et võibolla mul kirjasõber ei luba. Kaitsmisele tulnud poisid läksid teisele poole teed.