Mäng kommidega

Vaatasime televiisorist filmi. Seal haaras naine ootamatult kaika ja andis lamava mehe jalgade pihta mitu tugevat hoopi. Mees suri. Sellega film lõppes.

Lilled olid vaasides ära kuivanud. Sõin nende õisi. Need olid vänge maitsega. Tuli ema, kes ütles, et ma lilli sööma ei hakkaks, sest need on mürgised. Vastasin ehmunult, et ma juba sõin. Kartsin, et saan nüüd tugeva mürgituse. Ema arvas, et ei saa, sest ma pole söönud nii palju. Aga mina arvasin, et mürk võib väikse viivitusega mõjuma hakata. Mõtlesin, kas ma ei peaks jooma mingit vedelikku, et mürk välja uhuda. Aga siis oleks võinud juhtuda, et vedelik kannab hoopis mürgi organismis laiali. Sõin leiba, et mürgi kontsentratsiooni kõhus vähendada. Olin koolimajas. Otsisin stendi pealt, kus ruumis järgmine tund tuleb. Oma klassi numbrit ma ruumijaotusplaanist ei leidnud. See võis tulla sellest, et meie klass võis olla toodud möödunudaastase klassinumbriga, kuigi nüüd oli uus õppeaasta.

Lugesin "Tartu Postimeest". Seal tundus ühe artikli juures ajakirjaniku nimi moonutatult kirjas olevat. Tundus, et nime kirjapilti on mõjutanud artikli sisu. Kirjapildi kontrollimiseks mõtlesin võtta umbes aasta vana numbri, et saaks öelda, et vähemalt siis kirjutati selle ajakirjaniku nimi teisiti. Aga võibolla oli muutus toimunud alles tänases numbris. Seetõttu tuli kontrollida ka eelmist numbrit. Lehes oli artikkel ka poolelioleva maleturniiri kohta. Oli tsiteeritud, mida üks vana mängija teisele oli öelnud. Need võisid olla ainult minu hallutsinatsioonid. Igatahes olid mõlemad mängijad hakanud streikima ja ootama, et vastane käigu teeks. Meil paluti võtta peoga pakist komme. Võtsime kumbki ühe peotäie. Siis selgus, et mängime sellist mängu, kus võib vastata nii mitmele küsimusele, nagu on komme pihku jäänud. Aga meid ei olnud hoiatatud, et tuleb võtta nii palju komme nagu võimalik. Mängu käigus tuli tõsta komme ühelt taldrikult teisele. Võtsin selle jaoks kapist uue taldriku. Algul mõtlesin võtta ka teise, aga siis ei võtnudki, vaid otsustasin kasutada teise taldrikuna seda, mille olin just ära pesnud. Otsustasin võtta maleraamatu ja hakata tegema käikude äraarvamist. Käike ära arvama otsustasin hakata partii viienda käigu järel. Mängijate jaoks on siis tegemist küll veel teooriaga. Teoorias on rohkem variante kui hilisemas mängus. Uudistest sain teada, et üks Ameerika valitsuse esindaja oli andnud pressikonverentsi, kus oli öelnud, et otsustati, et Valge Maja ründajat ei pea hävitama, sest see seaks ohtu tsiviilisikud. Valge Maja kaitsmist ei peetud kõige tähtsamaks ilmselt selle tõttu, et teised majad dubleerisid seda. Öeldi, et kui tavaliselt on pressikonverentsil palju vastuvaidelejaid, siis sel korral oli ainult üks kõige suurem vastane. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et inimesi välispoliitika ei huvita. Kui tuumasõda pihta hakkaks, siis viimasel hetkel hakkaks huvitama. Ameerika valitsus teatas, et pommitab Iraani siis, kui see aatomielektrijaama valmis saab. Ma ei saanud aru, miks nad on otsustanud hakata pommitama just valmimise hetkel, mitte ehituse poolelioleku ajal. Igatahes Iraan oleks ennast kaitsnud ja see oleks tähendanud sõja algust.