Sõnade pikkuse mõju

Vähemalt enne arvutivõrgu teket eristati kõnekeelt ja kirjakeelt. Kirjalikus tekstis kasutati viisakamaid sõnu ja väljendati keerulisemaid mõtteid. Üks põhjusi selleks võib olla, et kirjutamine on aeglasem tegevus kui rääkimine, nii et lause väljendamise ajal saab seda veel edasi mõelda ja viimistleda. Kui võrgukommentaator tahab kedagi kirjalikult solvata, siis on temalgi aega mõelda, kuidas solvang maksimaalne tuleks.

Erinevates keeltes on erineva pikkusega sõnad ja erinev harjumuslik rääkimiskiirus. Võib oletada, et kui kirjalik tekst tuleb pikema mõtlemisaja tõttu kvaliteetsem, siis samal põhjusel väljendatakse targemaid mõtteid nendes keeltes, kus on pikemad sõnad. Soome keele sõnad on pikemad kui eesti keele omad. Lugesin, et soome rahvapärimuses ongi tarkade ehk teadjate osakaal suurem kui eestlaste puhul. Kui oletada, et tarkadeks nimetatud ongi teistest targemad, siis paistab see teooriat kinnitavat. Eesti keele sõnad olid ka minevikus pikemad, aga mitte kõik sõnad, vaid rohkem tegusõnad.

Samas olen kuulnud ka teistsugust arvamust, et hiinlastel olevat hea, et neil on hieroglüüfkiri, siis on nende lugemiskiirus suurem. Võib järeldada, et kui nad loevad ajaühikus rohkem teksti, siis nad õpivad rohkem. Hiinlasi võibki targaks rahvaks pidada, sest paljud leiutised on mõeldud välja esimesena Hiinas. Aga äkki see ei tule kiiremast lugemisest, vaid aeglasemast kirjutamisest? Ma arvan, et hieroglüüfide kirjutamine võtab rohkem aega kui ladina tähtedest koosnevate sõnade kirjutamine.