Ajakiri "Kujundus"

Tõnu istus hommikul ühes majas üles tõustes arvuti taha. Seal oli palju arvuteid samas ruumis. Tõnu imestas, et ma öösel nii paljusid võrgulehekülgi olin külastanud. Kõigest sellest olid jäljed jäänud. Olin vaadanud kosmose teemalisi lehekülgi. Jooksime ringi. Küsisin ühelt jooksjatest Toomalt, mis tal koolis käitumishinne on. Toomas vastas, et neli miinus. Nii madalat hinnet kuuldes hakkasin naerma ja ütlesin, et seda ma arvasin.

Sel aastal oli hakanud ilmuma uus ajakiri "Kujundus". Seda ilmus aastas neli numbrit. Esimesi numbreid ei olnud ma ostnud, aga nüüd ostsin neljanda numbri. Ajakirjas oli ka kirjalikku teksti, aga põhimulje sellest jätsid kunstnik Vindi pildid. Mulje oli vägev. Kodus panin ajakirjale lisaks oma maale vahele ja püüdsin nii ajakirja kui ka neid oma pilte teistele näidata. Nad korraks vaatasid, aga eriti neid asi ei huvitanud. Olin solvunud.

Üks toit oli neppidega täidetud munad. Sain teada, et nepid elavad jõe kaldal. Seal neid siis neelamas tuligi käia. Neppidega täidetud munad pidid kõhus terveks jääma, aga ma imestasin, kuidas see võimalik on, nad võivad ju kergesti lagunema hakata. Ma ei hakanud siiski tervet neppi võtma, vaid õngitsesin pidulauas sõrmedega sousti seest ühe nepi tüki. Enamus inimesi oli lauast lahkunud, aga üks naine nägi pealt, et ma sõrmed sousti sisse pistsin.

Mulle tuli külla Helina koos ühe poisiga. Mina elasin Prantsusmaal ja Helina õppis teisel pool riigipiiri ühes Saksamaa linnas. Nägin neid linnu kaardilt. Mida Helina seal linnas tegi, seda ma ei näinud.