Jõulud jätkuvad

Jõulureedel natuke enne keskööd tuli meie ukse taha venelasest naaber ja tõi enda tehtud hapukapsaid. Ta rääkis, et eestlased teevad head viina, aga kapsaid eestlased teha ei oska, venelased teevad paremaid. Jõulude ajal on meil laual tavaliselt korraga kaks kapsakaussi – üks tangudega ja teine ilma. Mulle maitsevad paremini tangudega. Aga ilma tanguta on ka hea. Eestlase ja venelase hapendatuid ma maitse järgi ei erista. See venelane tõi meile juba ükskord varem ka kapsaid. Siis küsis ta vastu viina. Võibolla küsis nüüd ka, aga kogu jutust ei saanud me aru. Minu vend luges jõuluvanale sellise luuletuse, millest ma ei saanud midagi aru ja millest mul seetõttu pole midagi meeles. Jõuluvana oli ilma habeme ja spetsiaalse riietuseta. Sellele vennale, kellele on meeldinud kanda punaseid särke, toodi kingitus punases kotis. Kui jõuluvana võttis kätte sinise koti, arvasin värvi järgi õigesti ära, et see on mulle. Varem olin jõuluvanaga kooskõlastanud, et sel aastal toob ta mulle ilukirjandust. Kui ma kotist kolm raamatut välja võtsin, siis ilukirjandust selle hulgas ei olnud. Arvasin juba, et jõuluvana on halva mäluga, aga mulle näidati, et koti põhjas on teine kiht raamatuid veel. Lisaks kingiti mulle komme ja üks säraküünal. Neid ma veel kasutanud ei ole. Raamatuid olen juba lugenud. Et mulle kingiti unenägude seletaja, selle kohta arvasin kaant nähes, et jõuluvana pole mu huvidest õigesti aru saanud. Aga kui nägin, et sees on ilusad märksõnad nagu "Aadam" ja "aadel", siis sain aru, et seda võib lugeda ajalooallikana. Jõuluvana ise ei olnud raamatuga rahul ja oli seda ostes paremaks pidanud. Uue aasta kohta ütles üks mees, et iga aasta on parem kui järgmine. Mingis artiklis oli öeldud, et laulva revolutsiooni aeg oli majanduslikult väga raske, aga inimesed olid väga õnnelikud. Kui mult küsitaks laulva revolutsiooni dateeringut, siis ma ei oskaks täpset algus- ja lõpuaega nimetada. Sõna "laulev" seostub minu jaoks eelkõige aastaga 1988. Revolutsioon ise oli pikem.