Koorisime kastanimuna

Mul oli ilmunud uus väikses formaadis raamat. Toomas küsis mult kolmandat päeva järjest selle eksemplari, mille ma talle ka andsin. Iga kord viis Toomas saadud eksemplari erinevale tüdrukule. Ütlesin, et kõik tasuta eksemplarid lähevad Tooma sõpradele ja minu tuttavate jaoks neid ei jätkugi. Muidu võiksin igale vennale ühe eksemplari anda. Seda kuuldes isa keelas Toomal mult neid küsida. Toomal oli üks kastanimuna. Koorisime selle ära. Aga seest ei olnud ta selline, nagu olime oodanud, vaid pehme. See tuli sellest, et ta oli veel toores.

Sõitsime mootorrattaga. Teine mootorratas jälitas meid. Siis tulid teise mootorratta pealt inimesed maha, nii et see sõitis meile kiirendusega otsa. Midagi hullu ei juhtunud. Üks meie mootorrattal sõitjatest oletas, et tagajärjed on sellepärast nii kerged, et sissesõitja liikus meiega samas suunas. Kui oleks vastusõitjaga kokku põrganud, oleks arvatavasti hullemini läinud. Mina olin selles kindel. Aga lugu juhtus nii vanal ajal, et sõidukite omadusi veel hästi ei tuntud. Jõudsime metsa alla. Peitsime saladuste vihiku põõsasse ja kõndisime jala edasi. Piirivalve jälitas meid. Jõudsime järve äärde. Pidime saama selle vastaskaldale. Selleks läksime vette järve kõige kitsamast kohast. Seal oli järv madal ja saime liikuda kõndides. Alles natuke enne vastaskallast pidime tegema mõned ujumisliigutused. Järvele paistis üks väga ilus maja, mis kaldale jõudes oli juba vähem ilus. Otsustasime, et ei lähe sinna majja, vaid mõnda kaugemal tänavana asetsevatest. Aga nende juurde jõudes selgus, et neil tänavapoolsel küljel uksi ei olegi. Jäi veel lootus, et uks on tagumisel küljel.

Mul lähenes doktoritöö kaitsmine. See pidi toimuma täna. Lugesin selle jaoks ühte raamatut, mille kohta üks naine oli öelnud, et seda tahetakse kaitsmisel arutada. Arutelu käigus oleks võinud öelda, et ma lugesin ainult raamatu esimest poolt. Aga võibolla oleks selline lause kaitsmise tulemusele halvasti mõjunud. Doktoritöö kaitsmiseks lugesin ainult ühte raamatut, magistrantuuris olin lugenud paljusid. Mul oli juba praegu halb olla ja kui kaitsmine oleks ebaõnnestunud, oleks arvatavasti pikaks ajaks veel halvem hakanud. Ma ei olnud kuulnud kaitsmise kellaaega. Arvasin, et see toimub kell 11, nagu oli olnud magistritöö puhul. Aga ema ütles, et kaitsmine on alles kell 16. Selles polnud ma kindel. Mõtlesin minna kohale ikkagi 11-ks. Kui see oleks olnud liiga vara, oleks saanud vahepeal raamatukogus aega parajaks tegemas käia. Aga raamatukogus oleks ma tundnud ennast halvemini kui kodus. Vaatasin, mida ma olen õpinguraamatusse joonistanud. Doktoritöö kohta ette nähtud lehekülg oli üleni täis joonistatud, nii et sinna enam midagi kirjutama ei mahtunud. Seda olin teinud arvestusega, et doktorantuuri ma nagunii kunagi ei astu, aga pärast olin ümber mõelnud. Jäi üle loota, et hinnet õpinguraamatusse kirjutada ei tahetagi. Kaitsmisruumis jagas üks õpetaja paberilipakaid keeleharjutusega. Seda tegi ta ilmselt seetõttu, et oli tähele pannud, et selliste harjutuste puhul paistab minu rumalus kõige paremini välja, ja kui rumalust ilmutada doktoritöö kaitsmisel, siis kraadi ei anta. Kõigutasin oma uhket tooli ette ja taha, et doktorant-doktor. Aga kuna see tundus tobe, siis tasakaalustamiseks kõigutasin teda ka külgedele.