Kõik ümber teha

Tänapäeval arvab palju autoreid, et vabavärss on parem kui riimiline luule. On juba juhtunud, et autor, kelle kõige tugevam külg on vorm, tõlgitakse eesti keelde ilma selle vormita, kuigi varasemast on teistsugused tõlked olemas. Seda vist veel ei ole juhtunud, et hakataks emakeelseid klassikuid ümber tegema, et keel jääks samaks, aga riimid kaoks ära?

TÄIENDUS: Kui rääkida luuletustest, mitte laste "Kalevipojast".

Inimene kraadiklaasis

Öeldi, et uus Tartu kaart on vigane, seetõttu annab meie kirjastus ise ühe raamatu vahel Tartu kaardi välja. Kaardi mustand oli laua peal. Taheti vist, et kõik sellelt vigu leida aitaksid. Leidsingi kohe vea, et Kreutzwaldi tänava asemel oli käänatud Kreutzwalde. Kesklinna oli joonistatud uus tänava moodi rada, mida mööda pidid kõndima paljad. Oli joonistatud üldse palju uusi tänavaid ja neile kõigile olid antud kaasaegsed nimed. Ühe tänava nimi oli Eesti heterogeenide tänav. Oli lisatud kuulsamate Tartust pärit inimeste nimekiri. Mul polnud meeles, et Veingold oli varem Tartus elanud. Pireti nime nähes ütles Pille, et Piret on temast kaks korda noorem, aga tuuakse alati ära, sest ta sai noorelt välismaale. Parandasin, et Piret on Pillest vanem. Pille ütles, et õige jah, vanem. Kui kedagi oli üks kord eksikombel väljapaistvaks isikuks nimetatud, siis hakkasid teised seda esimese ütleja eeskujul kordama. Piretit oli varem nimetanud meie kooli direktor ja esimesena vist Pille ise oma ajaleheartiklis. Samal ajal polnud Pireti isa nimetatud.

Mõtlesin, et doktoritööd on mul juba palju lihtsam kirjutada kui magistritööd, sest nüüd on kuhjunud nii palju teadmisi ja oskan paremini mõelda. Kui magistritöö kaitsekõnega oli probleem, et kuidas ma nõutud pikkuse täis saan, siis doktoritöö puhul ei saanud sellist probleemi tulla. Mõtlesin kirjutada, et Mussolini on öelnud palju ilusaid lauseid, nagu "Ärge arvake, et minu smokingi all enam minu must särk ei ole," või "Parem on elada üks päev lõvina kui sada päeva lambana". Selle musta särgi ütluses oli kõige naljakam, et seda ei saanud kontrollida, sest särk ei paistnud smokingi alt välja. Mussolini ütles seda, kui fašistid olid vahepeal kultuursemateks muutunud ja arvati juba, et nii jääbki. Pärast Teine maailmasõda tõestas, et ei jäänud. Valmistusin juba doktorieksamiks, aga polnud veel doktorantuuri sisse astunudki.

Kõndisin üle Toomemäe. Nõukogude ajal olin iga kord mõelnud, et Toomemäel ei ole Nõukogude võimu üldse tunda. Nüüd ma ei saanud enam hästi aru, miks ma nii olin mõelnud, sest kuigi seal ei olnud punaseid ausambaid, oli Saksa okupatsiooni ajal Vallikraavi tänaval olnud sõjavägi ja Nõukogude okupatsiooni ajal KGB. Olin ühes majas. Seal elas perekond, kellele naabrid olid ükskord ise andnud pealtkuulamisaparaadi, et nende juttu pealt kuulata. Perekond ei olnud seda ammu kasutanud, aga nüüd torkas perenaine aparaadi elektrikontakti, nii et see hakkas läbi seina tulevat juttu võimendama. Teiste juttude salaja lindistamine oli keelatud, mis oli arusaamatu, sest niiviisi läks enamus juttudest kaduma. Kuigi naabrid olid andnud aparaadi enda pealtkuulamiseks ise, tekkis seda kasutades ikkagi süütunne, et mis siis saab, kui see välja tuleb.

Henn raputas kraadiklaasi, mille sees oli tita. Tirisin Hennu selle eest juustest. Üks tita pani endale ise kraadiklaasi kaenla alla, kuigi ta ei teadnud, mis selle tegevuse mõte on. Olin kesklinnas. Ühel tänaval karjus magaja appi. Läksin teisele tänavale vaatama, ega seal ka magajatega midagi juhtunud ei ole.

Omanikuga triibud

Olin viibinud mõnda aega ühes talus. Seal oli olnud värviliste triipude kombinatsioon. Need värvid kuulusid ühele tüdrukule, kelle blogi ma olin lugenud. Ta oli ilmselt minuga samal ajal seal talus viibinud, aga ma polnud teda ära tundnud. Praegu olin vannitoas. Need triibud tulid mu naha peale. Kirjutasin selle kõige kohta Klausi luuletuse, mille panin puruna klaaspurki. See oli osa tema luulekogust. Järgmisel päeval ütlesin, et ma kirjutan selle luuletuse uuesti, esimene kord kirjutasin valesti. Klaus ütles, et sellist luuletust ta jah kirjutanud ei ole. Hakkasime mängima pingpongi risti üle voodi. Ma unustasin servimise ära. Ütlesin, et serve vastu võtta saan ikkagi.

Oli toimunud muutus, et kui tulla minu blogisse otsingumootoriga, siis avanes kõigepealt lahtise suuga võõra inimese pilt ja alles seejärel suunati blogisse edasi. See muutus oli kestnud juba mõnda aega. Ma ei teadnud, kes selle oli korraldanud. Et asja jälle korda teha, avasin otsingumootoriga oma teise blogi. See muutus ka selliseks. Küsiti, kas ma olen nõus, et avaleheks jääb pakutav variant. Muidu oleks saanud valida teisi samalaadseid variante. Seega selgus, et muutus on teenusepakkuja enda korraldatud, mitte mõne pahatahtliku kolmanda inimese. Istusin ülikooli arvutiklassis. Ülikooli töötajad tahtsid seda täna varem sulgeda. Nad ajasid mind ära. Ütlesin, et ma ei lähe kuhugi, ma olen oma arvutiga juba ukse taga. Nad panid väikse lapse nutma. Mina lapse õigusi piirata ei kavatsenud.

Kaks auhinda järjest

Tänasel 14 minutiga turniiril oli 16 osavõtjat ja 6 vooru. Esikohta jagasid 4,5 punktiga Seljodkin, Peebo ja Särgava. Ivainen ja mina saime 4 punkti. Kohtunik ütles, et Ivainen on vanem ja võib auhinna varem valida, mistõttu mulle jäi täpselt sama sorti mahlapakk, mille võitsin eelmine nädal.

Esimeses voorus võitsin valgetega Põvvatit. Mängu ajal tekkis vaidlus, kus väljal oli vastase ratsu, aga asi lahenes sellega, et vastane andis järele. Teises voorus võitsin mustadega Ojastet. Pärast mängu lõppu selgus, et tema esimese vooru tulemus oli valesti kirja pandud ja me polekski pidanud kokku minema. Kolmandas voorus kaotasin valgetega Särgavale, kellel õnnestus Prantsuse kaitse vahetusvariandis võtta ettur käiguga Oh2+. Neljandas voorus viigistasin mustadega Seljodkiniga, kes alustas avanguga 1. d4 d5 2. e4. Viiendas voorus võitsin valgetega Liivat. Mängu jooksul oli laual kuus lippu - kolm kummalgi. Oleksin peale pannud ka seitsmenda, aga enne vastane alistus. Kuuendas voorus viigistasin mustadega Arstiga.

*
Viimasel ajal olen kodus kolm korda mänginud täditütrega. Õpetasin talle lipu ja vankriga mati panemist. Vankriga tuli tal isegi paremini välja, sest lipuga kippus ta patte panema. Mängisime ka eile ja tegin rohkem vigu kui tänasel turniiril.

*
Malelaud jaguneb väljadeks. Sõna "väli" üks sünonüümidest on "põld". Vanasti kasutati põllumajanduses kolmeväljasüsteemi, kus ühel põlluosal kasvas suvivili, teisel talivili ja kolmas oli kesa. Kas malelaud on 64-välja süsteem? Või on ta kolmeväljasüsteem, kus suviviljale vastavad valged nupud, taliviljale mustad ja kesa on need ruudud, kus pole ühetegi nuppu?

Muusikaarengud

Eilses "Postimehes" kasutati väljendit, et muuseum rokib. Huvitav, kas saab öelda ka, et Viljandi Folk rokib? Varem nimetati kõiki kontserdeid rokk-kontserditeks, nüüd rohkem folgiks. Võibolla mõni muuseum siis rohkem folgib. Ingliskeelne sõna "rock" on laiema tähendusega, aga eesti keelde tuletatuna seostub siiski muusikaga. Eesti keeles oli juba varem olemas sõna "rokk" teises tähenduses, millest tegusõna on "rokastama".

*
Eile teatas Sõltumatu Infokeskus, et Jüri Böhm on teinud uue laulu. Laulu sõnad on, et rahvas, kes peab endast lugu, tapab okupante ja kollaborante. Üks asi oleks, kui sellega mõeldaks sõja korral vastuhakkamist, aga okupantideks nimetatakse ka siia pärast okupatsiooni elama jäänud venelasi ja kollaborandiks vähemalt ühte Eesti presidentidest. Eestis on tuntud uhkust, et iseseisvus taastati veretult. Võibolla päris veretult ei taastatud, sest mõne vabadusvõitleja puhul kahtlustatakse mõrvamist ka okupatsiooni lõpp-perioodil. Aga eestlased ise verd ei valanud. Kas nüüd tekib siis tahtmine seda tagantjärele teha? Võibolla vägivallatut võitlust eelistavad need, kellel pole relvi. India võitles samuti Briti võimu alt vabaks vägivallatult, seda rõhutades, aga iseseisvumise järel läks erinevate usurühmade vahel verevalamiseks. Ma ei tea, kuidas seal relvadega oli, võibolla algul hoiti ennast tagasi siiski usuliste veendumuste tõttu. Ristiusus on ka käsk, et ei tohi tappa, mida eelistan sellega vastuolus olevale käsule patuseid kividega surnuks loopida.

Böhm laulis veel, et kui ta tõmbab kellelgi kõri läbi, siis tal pole üldse häbi. Just päev enne selle laulu kuulmist mõtlesin, et sõjavägi on asi, mida iga riik peaks häbenema. Vajadus sõjaväe järele on kurb paratamatus, aga sõjaväelase elukutset ei tohiks idealiseerida. Musketäride raamatutes tapeti duellidel inimesi, aga vähemalt vabandati surija ees.

Tühi saal

Istusin kirjandusmuuseumis ja lugesin vanadest ajalehtedest Tõnissoni artikleid. Särgava küsis, kas ma tean, mis Tõnisson ühe asja kohta on öelnud. Ta keeras aastakäigu kiiresti kohta, kus oli artikkel, mida ta silmas pidas. See oli lehe küljest lahti rebitud, lahtisena köite vahele jäetud ja selle alumine pool oli üldse kõrvaldatud. Küsisin, kas teie rebisite. Samuti kõrval seisev Laar raputas pead. Nad võisid vaadata, et ma olen ikka veel 19. sajandis, tegelikult olin sinna tagasi pöördunud. Artiklis oli juttu Tõnissoni ja Pätsi vaadete erinevusest. Tõnissoni kõige halvem päev oli see, kui tema esinemist läks kuulama ainult üks inimene. Tõnisson seisis enne ürituse algust saali ees ja ajas juttu. Alles üks minut enne ürituse kavandatud algusaega vaatas ta saali ja nägi, et see on tühi. Ütlesin, et minu esinemist tuli täna ka kuulama ainult üks inimene. Ja see inimene oli Tõnisson. Mulle tuli meelde, et ta ei ole enam elus. Laar küsis, kuidas Ustav elab.

Ennustamisviisid

Ennustatakse nii tähtede seisu kui ka käejoonte abil. Juhul kui õigesti ennustamine on võimalik, peaks mõlemal juhul saama sama tulemuse. Kas sellest järeldub, et tähtede seis mõjutab käejooni?

Vana aja inimene võis mõelda, et kui saab ennustada ilma pilvede ja lindude lennu järgi, siis on kõik taevamärgid ühtviisi ennustavad. Astronoomid kuulutavad taevakehade järgi tänapäeval ette asteroididega kokkupõrkeid, magnettorme ja varjutusi. Kui vanasti ennustati varjutuse põhjal, siis nüüd varjutust ennast. Minu unenägude põhjal saab ennustada, mida ma järgmiseks unes näen.

Paroodia

Ema luges uut ajalooajakirja. Ta tõi selle minule, et näidata, et tema meelest peaks üks asi vastupidi olema kui kirjutatud. See artikkel oli ajakirja lõpupoole ja seal oli kirjutatud, et enne Nõukogude võimu saabumist oli Eesti väga halb riik. Kasutatud oli ühte pikka võõrsõna, mille täpset tähendust ma ei teadnud. Jäin seda artiklit lugema. Seal kirjutati ühest isast ja pojast. Artikli viimases lõigus ütles autoriks olev minu õppejõud, et Siim on siiski unenägudest palju õppinud, ta usub ka unenägusid ja ta hakkas nendega tegelema mõne aasta eest. Nüüd sain aru, et Siimu all on mõeldud mind ja see artikkel on minu ajalooteemaliste unenägude raamatu paroodia. Tegelikult taheti öelda, et ma olen ülikoolis siiski midagi õppinud. Ütlesin emale, et see artikkel käib hoopis minu kohta, sest selles on juttu unenägudest. Ema vastas, et võibolla tõesti. Mõtlesin, kas ma enne lõppu jõudmist uskusin seda artiklit. Aga ma polnud mõelnud, et kirjutatu oleks õige või vale, vaid olin otsinud, millele autor oma jutu kinnituseks viitab. Paroodia ilmus rubriigis "Seda ja teist". Selles rubriigis oli üks artikkel veel, mis oli numbri kõige viimane. Hakkasin seda lugema, aga ei saanud aru, keda seal parodeeritud oli.

Mängisin maleturniiril Kertuga. Laud oli katkine ja viltu, mistõttu mul kulus palju mõtlemisaega. Vastane lükkas h-etturit minu kuninga suunas edasi. Vaatasin, et selle saab maha võtta, sest mul ründab seda kaks nuppu, aga vastasel kaitseb üks. Etturiga löömise tagajärjel jäi küll g-liinile auk. Järgmiseks võitsin teisel tiival ratsu ja järgmisel käigul tahtsin lüia järgmist ratsut, mis oli samuti etturi tules. Ratsu asemel sai mängida ka põdraga. Oli võimalik panna iga nupu asemel lauale erinev mänguloom, nii et kaks sama liiki nuppu näevad ka erinevad välja. Siis oleks olnud raskem nuppe meeles pidada, aga siiski võimalik. Järgmist ratsut ma lüia ei jõudnudki, sest enne kaotasin ajaga. Mul oli olnud võiduseis, kaotanud olin ainult katkise laua ja kõrvalseisjate jutu tõttu. Eemal ütles vares, et üle viigi poleks tulnud. Aga ta vist siiski ei öelnud seda minu mängu kohta. Vareseks oli riietatud üsna väike inimene. Minu laual olevasse kaustikusse oli kogu kõrvalseisjate jutt üles kirjutatud. Juurde olid lisatud ka rääkijate nimed, mida ma algul polnud teadnud. Ühe lapse kohta, kes oli teinud tapmisähvarduse, oli kirjutatud, et keda see ikka tapma hakkab. Mõtlesin, et millal ma need märkmed veel tegin. Aga juures olevate joonistuste stiili järgi sain aru, et kirjutanud ja joonistanud ei olegi mina, vaid isa. Läksin istusin selle kaustikuga teise laua taha ja mõtlesin, kas kirjutada sinna veel midagi või mitte.

Vaatasin vanu vihikuid. Küsisin, et misasja, kas selline õppeaine nagu ingliskeelne keemia on ka olnud. Ja kas seda õppisin mina. See töövihik pidi järele mõeldes minu oma olema, sest selles kapis olid ainult minu vihikud. Oli vene keele tund. Mul oli õppimata. Õpetaja hakkas vastama kutsuma. Ta kutsus vastama Martini. Lootsin, et kuna tunni lõpp läheneb, siis paljusid kutsuda ei jõuta. Ott oskas alati õigesti ennustada, keda küsitakse. Mina ennustasin nüüd vist sama õigesti, et mind ei küsita. Aga kindel ei saanud olla ja võibolla Ott ka hoolimata oma ennustustest närveeris. Kohtadel istujad pidid kirjutama vihikusse harjutust, aga ma ei osanud. Lõpuks otsustasin, et kirjutan lihtsalt õpikus olevad laused vihikusse ümber, siis õpetaja vaatab, et midagi ma teen. Martin ei osanud ka vastata. Õpetaja küsis talt, kas tal on õppimata. Martin tunnistas, et on küll. Aga ta nõudis, et õpetaja talle nelja paneks, mis olevat keskmise õpilase hindest parem. Tegelikult Martin ei arvestanud, et tema vene keele oskus pole juba mitu aastat muutunud, aga minu oma on vahepeal paranenud kahelt kolmele. Tund oli läbi. Ariel ütles, et talle meeldivad vene keele tunnid rohkem kui inglise keele omad. Selle üle ma imestasin. Aga see oli seletatav sellega, et Arieli kodus räägiti vene keelt. Ariel ja ujumispükste väel Erik hakkasid inglise keele õpetaja žeste järgi tegema.

Tervislik haigus

Kroonika kirjutamine on krooniline haigus.

*
Kirjutama hakatakse teiste autorite eeskujul. Järelikult on see nakkushaigus.

*
Võibolla peaks kirjastuses raamatu müügiedu ennustamiseks käsikirja lugema alla keskmise intelligentsiga inimene. Ka päris haiguste puhul ei ole haige elu suhtes oluline ainult arsti jutt, vaid ka tavaliste inimeste arvamused selle haiguse kohta.

*
Andes ülevaadet eesti kirjanike raamatute raamatukogudest laenutamise pingereast, jättis ajakirjanik vahele lastekirjanikud. Täiskasvanuid võiks ikka see ka huvitada, mis haigusi lapsed põevad.

Ürituste päevad

Kirjutasin enne magamajäämist voodi peal kaustikusse. Ühes lauses pöördusin lugejate poole. Järgmises lauses võtsin kohe teise suuna, muidu oleks Helina võinud arvata, et annangi seda kaustikut pereliikmetele lugeda. Isa kuulas laste linti. Mina rääkisin lindil naljajuttu ja vennad lugesid luuletusi. Vennad rääkisid lapse häälega, aga minu hääl kärises. Kui lint jõudis ringiga jälle minu jutuni, katkes see ära. Vaatasin järele, et isa keris linti selles kohas kiirendusega edasi. Minu häält oli lindil isegi vendadest vähem. Vaadati vanu fotosid. Pille ei olnud rahul, et teda oli pildistatud sünge näoga. Et selliseid fotosid rohkem teha ei saaks, oli ta hiljem rõõmsamat nägu tegema hakanud. Kõndisin tumbade peal ja mul oli raskusi tasakaalu hoidmisega.

Vaatasin pealt malepartiid. Näitasin näpuga, mis suunas saaks üks mängijatest hea käigu teha. Seejärel mõtlesin vabandada, et mul läks meelest, et käike ei tohi ette öelda. Aga ma ei hakanud vabandama, sest keegi ei pannud arvatavasti ette näitamist tähelegi. Mängijatel kogunesid viimased etturid ja kuningad samale liinile. Lepiti viiki. Seejärel näitas üks mängijatest, et ühel neist oli mõne hetke eest võit olemas. Toimusid ürituste päevad. Täitsin ankeeti, millistel üritustel ma osalen. Lõpus küsiti, kas ma klubisid ka kasutan, ja selle järel, kas ma veel ühte kohta kasutan. Vastasin, et kasutan. Selle peale tulid kahe klubiruumi pildi ja viimasena küsitud koha ruumi ümber raamid. Võtsin kahel viimasel küsimusel mulli seest täpi uuesti ära, mispeale raamid kadusid. Olin öelnud Sandrile, et neljapäeval jääb Balti apelli aastapäeva turniir ära. Nüüd sain teada, et tegemist ei ole maleturniiriga, vaid korvpalliturniiriga, järelikult see siiski toimub. Oleks võinud Sandrile seda ka öelda, aga võibolla ta sai isegi aru, et minu eelmine jutt ei pruugi õige olla. Arvutis oli toodud ära Balti apelli tekst, aga muu teksti taustal. Läksin linna serva Sõpruse poe juurde. Seal seisid rivis võimlejad. Läksin rivi otsast mööda.

Kelle luukere?

Kui surma kujutatakse luukerena, siis võib see tähendada, et keegi varem surnu tuleb veel elavat inimest ära kutsuma. Aga võib ka tähendada, et iga inimese enda sees on surm sündimisest saadik peidus. Sel juhul peaks lapse surma korral saabuma väiksem luukere.

Esimeeste raamatud

Jõudsime laevaga Ameerikasse. Sõitsin sinna koos mustlastega. Neid süüdistati kuritegudes. Koostasin nimekirja ajaleheartiklitest, kus seda teemat oli puudutatud. Osa artikleid oli mustlasi süüdistavad ja teised neid kaitsvad. Tõde ei selgunud. Meie teed läksid lahku.

Kass valmistus hüppama redelilt alla, et saada partei esimeheks. Kes tahtis olla partei esimees, sellel pidi olema lugemiseks raamat. Mina valmistusin lugema raamatut ühe dünastia vägitegudest. See pidi olema väga verine raamat ja selle partei jaoks kõige tähtsam. Kõigepealt oli partei esimees Raun, aga seejärel sai üks venelastest. Oli kummaline, et venelased sellesse parteisse astusid, sest see oli eesti rahvuslaste partei ja pealegi parlamendis esindamata. Aga venelaste jaoks ei olnud vist ka paremat kohta, kuhu minna. Raun sai esimehe koha tagasi. Saabus üks haridustegelane. Kõik haridustegelased saabusid alati täpselt kell 12. Enne minu ettekande algust viis ta läbi leinaseisaku.

Ühe näopoole miimika

Lugesin Lääne-Viru ajalehest artiklit sotsiaalsetest autistidest. Ma ei saanud täpselt aru, mis on vahe autisti ja sotsiaalse autisti vahel. Võibolla see, et viimane pole arsti diagnoositud.

Artiklis oli öeldud, et kui keegi vaatab silmade asemel suhu, siis see on juba autismi märk. Aga artikli lõpul kutsuti üles jälgima teiste inimeste žeste ja miimikat. Kas miimikat ei oleks siiski parem jälgida, kui suud ka vaadata? Halva kuulmisega inimesel aitab vestluskaaslase suu jälgimine kõnest paremini aru saada, mida silmade jälgimine ei anna. Autist ei vaata teise inimese silmi arvatavasti sellepärast, et teine võib vastu vaadata. Võibolla oleks siis viisakas, kui mitteautist vaataks ka kuskile mujale? Ja mõnes kultuuris vist ei ole silma vaatamine üldse heakskiidetav. Ja minu arvates inimese välimuse nägemine võib lisaks informatsiooni andmisele tekitada põhjendamatuid eelarvamusi.

Artiklis peeti veel halvaks, kui laps on oma toas ja teda kutsutakse sööma elektronkirjaga. See tuletab meelde loo, et ükskord viis ema mind logopeedi juurde, sest emale oli meelde jäänud, nagu ma ei oskaks õigekirja. Logopeedi juures selgus, et oskan küll, mul oli ainult võõrsõnade etteütluseks õppimata. Ema ütles, et viimasel ajal on minu kirjaoskus vist paranenud, sest ma kirjutan kogu aeg jutte. Selle eest logopeed kiitis ja tõi eeskujuks veel, et tema peres jäetakse üksteisele lauale sedeleid, sest kirjutamine on arendav. Lisaks tooksin veel argumendi, et kirjalik tekst säilib ajaloo jaoks paremini.

Keeli jätkub

Venelased, keda ma paremini tunnen, on eelkõige maletajad ja rohkem tartlased. Vanemas põlvkonnas oskavad eestlased paremini vene keelt ja nooremas venelased eesti keelt. Seega võib öelda, et vene keel on vanade keel ja eesti keel noorte keel. Võibolla mõnes teises Eesti osas või vähem intelligentses seltskonnas on asjad natuke teisiti. Ainuke keel, mida kõik maletajad oskavad, on malekeel.

Lasnamäe miljöö

Üleeilses lehes kirjutati, et tuleb hakata kaitsma ka Nõukogude-aegset arhitektuuri. Ühe osana sellest on kavas kuulutada Õismäe miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Ajakirjanik küsis, miks mitte Mustamäe või Lasnamäe. Kas laul "Peatage Lasnamäe" tähendas siis, et peatage Lasnamäe lagunemine? Õismäel ma pole käinud, aga Lasnamäge olen näinud ja see oli kole. Ja minu meelest sõna "miljöö" ei tähenda üksnes arhitektuuri, vaid ka seda, mis keelt seal räägitakse, kui palju tarvitatakse alkoholi, kui palju varastatakse ja kui hästi inimesed seal ennast tunnevad. Kui praegu on Supilinn miljööväärtuslik piirkond, siis minu meelest üks selle osa on ka Supilinna päevad ja Supilinna selts, mida Lasnamäel vist ei ole. Mul on ka Annelinnast head lapsepõlvemälestused ja vahel näen unes, et kolin vanasse korterisse tagasi. Aga sama head mälestused oleks ilmselt ka siis, kui oleksin elanud mõnes teises kohas. Kui käin Tähtveres või Tartu kesklinnas, siis seal on ikkagi ilusamad majad kui Annelinnas. Kui midagi väärtuslikuks tunnistatakse, siis seatakse ta teistele eeskujuks, et selliseid kohti võiks rohkemgi olla ja et ta on mõnest muust kohast parem.

Vastuolulised kalad

Osa loomi on kaitsevärvi, teised on ehitud. Kui kalal on selg tumedam ja kõht heledam, siis võib seda seletada sellega, et ülevalt vaadates on raskem näha tumedamat selga ja alt vaadates heledamat kõhtu. Aga eriti sügavas vees elavad hoopis laternaga kalad, nagu nad tahaksidki vaenlasi kallale kutsuda. Võibolla neil on raske elu, sest kogu vee raskus on neil turjal. Evolutsiooni seletatakse olelusvõitlusega, aga osad inimesed võitlevad hoopis õiguse eest surra.

Pilvelõhkuja peab olema öösel valgustatud, et lennuk sinna sisse ei sõidaks. Aga kui tuleb lennuk enesetaputerroristidega, siis oleks rohkem kasu pimendamisest. Sõjaväelastelt nõutakse kaitsevärvi mundri kandmist, aga tavalistelt jalakäijatelt helkurit. Vanasti olid sõjaväelaste mundrid ka eredates värvides. Aga punane munder olevat olnud vajalik selleks, et ei paistaks välja, et veri voolab, seega oli ta ikkagi kaitsevärvi.

Loogiline arutlus unise peaga

Unine ei olegi väga halb olla, juhul kui midagi tegema ei pea. Praegu on vist unisuseks kolm põhjust korraga - maleturniir, sellele eelnenud varem tõusmine ja järgnenud õhurõhu langus. Täna käisid külalised ja räägiti muuhulgas vererõhkudest. Mainiti ka, et tromb on nii ilmastikunähtus kui ka haigus. Ilmastikunähtusena võrreldi seda keravälguga. Keravälgu kohta olevat kuskil kirjutatud, et see pole kunagi kinnitust leidnud, see on ainult hallutsinatsioon. Aga kohe toodi palju näiteid kohtadest, kus on kindlasti keravälk olnud. Kui maleturniir läbi sai, oli äike juba alanud. Öeldi, et kui mõned tunnidki jahedam on, siis on ka hea. Tegelikult see jahedam ei ole ka väga jahe. Talvel vist ilmus karikatuur, et mis kliima soojenemisest te räägite, kui ilm on külm. Praegu sellist karikatuuri ei avaldaks. Aga lehes oli uudis, et Lõuna-Ameerikas surevad inimesed külma kätte. Lõunapoolkeral on praegu talv. Ma ei tea, mis aastaaeg on ekvaatoril. Lõunapoolkera on vist külmem kui põhjapoolkera, sest seal on poolusel manner. Selle järgi võttes peaks ekvaator kuuluma rohkem lõunapoolkera juurde. Aga ma pole kindel, kas see on loogiline järeldus. Unise peaga võib rohkem loogikavigu teha.

Teine auhind

Tänasel kiirmaleturniiril oli 14 osavõtjat. Esikohta jagasid Särgava ja Harujõe 5 punktiga kuuest võimalikust. Kolmas oli Puis 4,5 punktiga, kes turniiri keskel oli ainuliider. Neljandat-viiendat kohta jagasime Seljodkin ja mina 3,5 punktiga. Seljodkin lubas mul auhinna varem võtta. Valida oli šokolaaditahvli ja kaheliitrise mahlapaki vahel, ning kuumusega arvestades võtsin viimase. See on mul nelja nädala jooksul teine auhind, pärast aasta kestnud pausi. Kui eelmine nädal kirjutasin, et langenud olid nii malevorm kui ka füüsiline vorm, siis see nädal olid lihased samuti veidi tugevamaks läinud.

Esimeses voorus võitsin valgetega Põvvatit. Ta valis sama variandi, millega sai eelmine nädal võidu, aga vahepeal oli mul olnud aega selle üle järele mõelda. Teises voorus viigistasin mustadega Seljodkiniga. Ta kahis oda kuninga ees olevate etturite eest, mida päris ümber lükata ei õnnestunud. Kolmandas voorus kaotasin valgetega Metsojale. Mängisin sama varianti, mis tema vastu eelmistel kordadel, saades jälle kaotuse, aga partii jäi jälle muudest variantidest paremini meelde. Neljandas voorus sain mustadega Liiva vastu veidi parema seisu, aga see läks viiki. Ühel hetkel oli minu seis vist halvem ka. Viiendas voorus oli mul veidi parem seis valgetega Kääbi vastu, aga tulemus oli jälle viik. Kuuendas voorus mängisin mustadega Ojastega. Tekkis täiesti viigiline etturilõppmäng, kus mõlemad pidid ainult kuningaga edasi-tagasi käima. Aga vastane hakkas võitu otsima ja mängis seisu maha.

Runnel-Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 bc 5. 0-0 Rf6 6. Re5 Re4 7. Ve1 Rf2 8. Rc6+ Oe7 9. Re7 Rd1 10. Rg6+ Le7 11. Re7 12. Rc8 ja 13. Vd1

Runnel-Metsoja
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. d4 cd 5. Rd4 Od7 6. Rc6 bc 7. Oa4 Rf6 8. Rc3 Lc7 9. 0-0 e6 10. Og5 Oe7 11. Ve1 0-0 12. Ld2 e5 13. Vad1 Vad8 14. Of6 gf 15. Ve3 Kh8 16. Ob3 f5 17. Vee1 f4 18. Le2 Oe6 19. Oe6 fe 20. Lg4 Vf6 21. Vd3 Vg6 22. Lh5 Vdg8 23. g3 Ld8 24. Kh1 Vg5 25. Lh3 Lf8 26. Le6 V8g6 27. Lh3 Vh6 28. Lg2 Lg7 29. Vg1 Vgh5 30. h4 Oh4 31. Lf3 Og3+ 32. Kg2 Vh2+ 33. Kf1 Vf6 34. Vd2 Lf7 35. Ke1 Oh4 36. Lg4 Vg6 37. Lc8+ Kg7 38. Vg6 hg 39. Vd6 Of2+ 40. Kd1 Oe3 41. Le6 (parem Vd7) Le6 42. Ve6 Vd2+ 43. Ke1 Vc2 44. Ve5 Od4 45. Ve6 Oc3+ 46. bc Vc3 ja varsti kaotasin ajaga.

Nõudmised on vähenenud

Viimastel päevadel on erinevates ajalehtedes ilmunud alkoholi eest hoiatavaid artikleid. Aga kaugema minevikuga võrreldes on muutunud see, et vanasti võideldi täiskarskuse eest, aga nüüd ainult niinimetatud liigjoomise vastu.

Paksud prilliraamid

Istusin Pille arvuti taga. Pille tuli oma tuppa ja ütles, et tahab nüüd magama minna. Vastasin, et kohe panen arvuti kinni. Tegelikult ma ei tahtnud ikka panna. Suures toas oli Klausil arvutis lahti postkast. Vaatasin ekraanilt, et tal on rohkem kontakte kui minul. Enda arvates saatsin kogu aeg kirju, aga minu kontaktide arv oli ikkagi väiksem. See tuli vist sellest, et kirjutasin kogu aeg ühtedele ja samadele inimestele.

Koolimaja esimesel korrusel müüdi maleraamatuid. Valik oli nii suur, et ütlesin, et kõiki neid ma küll osta ei jõua. Valisin mõned õhemad, nagu "1000 viisi malekellaga kaotamiseks". Paksemad jätsin võtmata. Kõige paksem oli kolmeköiteline teos "Male Nõukogude Eestis". Üks kolmest köitest kandis pealkirja "Sotsialistid".

Oli aasta algus. Meie postkasti oli pandud "Spordilehe" esimene number, kuigi me polnud seda tellinud. Esimesel leheküljel oli karikatuur. Karikatuuril oli kolm inimest. Ema ütles, et üks neist on kindlasti isa, ülejäänud tunduvad mind kujutavat. Neist kahest üks oli joonistatud noore ja teine vanana. Ema ütles, et karikatuuriga tahetakse vist öelda, et isa on veel, mis ta on, aga vaadake, milline mina olen. Pille arvas, et ei ole ühtegi põhjust, miks mind peaks karikatuuril kujutama, pealegi ei olevat mul nii paksude raamidega prille. Ta ei mäletanud, et kui ma Tallinnas käisin, siis mul olid paksud prilliraamid. Karikatuuri juures olevas artiklis oli öeldud, et Kerese Selts annab järgmine nädal raamatu välja.

Jooksin ilma riieteta Kaunase puiesteelt praeguse kodu suunas. Jooksin selleks, et vähem aega ilma riieteta tänaval viibida. Ühed mehed kõndisid minu selja taga.

Hea Brüssel

Vene keisririigi ajal arvas rahvas, et mõisnikud on pahad, aga keiser ehk tsaar hea. Praegu on sama moodi, et valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni kuulujad materdavad üksteist, aga kui Euroopa Liidust mingi ettekirjutus tuleb, siis hääletatakse ainult poolt. Osa inimesi, kes on käinud välisreisidel, arvavad, et kõik eestlased on pahad, aga kõik välismaalased head. Selline arvamus võib tulla sellest, et omadele öeldakse tõtt, aga võõrastega hoitakse distantsi ja ollakse külalislahke. Kui nüüd on loodud impeerium, mille võimusuhted põhinevad külalislahkusel, siis tõde ei selgugi.

Teadmata kuriteoga kriminull

Läksime tseremoonia puhul koopasse. Seisin printsi kõrval. Prints naeris, et ta jälle mind nägi. Olin vist kuningale ja kuningannale liiga lähedal. Käis pauk. Tundus, et see oli plahvatus, millega taheti kuninglikku perekonda tappa, aga keegi kannatada ei saanud. Pärast koopast väljumist räägiti, et ühel mehel selles külas on kaks konkureerivat naist. Tegelikult nii oli see olnud juba aastaid tagasi. Tegelased lasid juttu justkui lindilt, millega tahtsid vist kuuljaid mõjutada. Üks tegelane rääkis, et ta pettis teise tegelase sellega ära, et tema nimega inimesi on kaks tükki. Nägin, et naistegelane oli ise lahkunud, aga jätnud oma kõneaparaadi lambijuhtme külge, kus see jätkas rääkimist. Naisele esitati kontrolliks küsimus, et vaadata, kas ta oma suuga ka rääkida saab. Sai küll, aga teistsuguse häälega. See raamat oli kriminull, aga tavalisest erinev, sest ei olnud teada, mis kuritegu on sooritatud. Aga raamatu lõpupoole otsustas üks kohalikest meestest peategelase ära tappa, sest see sai iga sündmuse järel teada mõned tähed kurjategija nimest ja niiviisi pidi varsti selguma, et kurjategija on see kohalik mees. Nad hakkasid ühes toas omavahel võitlema. Võitluse tulemust polnud otseselt kirjeldatud, aga raamatu viimasel leheküljel sõitis peategelaseks olev politseiuurija koju tagasi ja saatis oma kolleegile tee pealt kirja, et kas see ei taha laibale järele tulla.

Ustav luges spordiajakirjast maleteemalist artiklit ja küsis, kas mina olen seda lugenud. Kui ma noorem olin olnud, olid mind huvitanud ainult malekäigud ja mitte sõnaline jutt malest, aga nüüd sain aru, et see ongi kultuur. Vanasti olin isegi ajaleheväljalõigete küljest fotod kõrvaldanud, et ma nende vaatamisega treeningu aega ei raiskaks. Kirjutati kahe naissportlase vahelisest malematšist, kelleks olid Šmigun ja Kanepi. Matši võitis Kanepi. Üks neist ütles, et vahepeal matši ajal ta mõtles, et tal tekib maletüdimus. Mõtlesin, et kui Kanepi võitis Eesti kõige tugevamat naismaletajat, siis võibolla nüüd hakkab ta ise maletajaks. Siis tuli meelde, et Šmigun ei ole ka maletaja.

Mõtlesin eilse unenäo põhjal, et kui ma koolis käisin, siis tegelikult oligi nii, et õpetajatele minu vihikud meeldisid, aga formaalsete tunnuste põhjal need ei tohtinud neile meeldida. Mõtlesin, et kui me peame väiksemasse korterisse kolima, siis annan kõik vihikud lapsena kirjutatud juttudega kirjandusmuuseumile. Nad peavad need vastu võtma, sest ma olen raamatuid avaldanud. Sealhulgas annan kamba vihikud. Enamust koolivihikuid ei anna, väljaarvatud kirjandite omad.

Vaatasin oma toa aknast välja. Vaatasin sellise nurga all, et kanal oli hästi lai ja liivarand oli otse akna all. Et mitte väljas kõndivatele inimestele otsa vaadata, panin käe ja pea aknalauale ja püüdsin magama jääda. Närisin oma prille. Varsti märkasin, et olen prilliklaasi katki hammustanud. Küsisin vendadelt, miks nad mind ei keelanud, need prillid olid sel nädalal ostetud. Kartsin, et olen osa klaasi juba alla neelanud. Aga leidsin siiski mõlemad küljest hammustatud klaasitükid suust üles. Klaasi sai kokku tagasi panna, aga mõrad jäid ikkagi sisse.

Olime Meelval. Ütlesin emale, et ma tahtsin praegu öelda, et olge tasa, muidu te ei lase Vollil ja Mildal magada. Mul läks täiesti meelest, et nad juba ammu ei ela siin. Ema vastas, et Milda jälle elab. Ilmselt ta oli siis vahepeal maja lagunemise pärast välja kolinud, aga nüüd tagasi tulnud, kus meie pere oli maja remontinud. Aga kui me selle maja endale saime, siis ütles ema ise mulle, et Volli ja Milda ei ole enam elus. Võibolla oli vahepeal selgunud, et tal olid tol korral Milda kohta valeandmed. Läksin kõndisin väljas. Seal tülitses väike Toomas naabertalu lastega. Küsisin neilt naabritelt, milles asi. Nad vastasid, et meie ei tohi üldse siin elada. Küsisin, kas nad tahtsid ise seda talu endale saada. Naabrilaps vastas, et muidugi tahtsid. Ütlesin, et aga me suvitasime siin juba aastatel 1986 ja 1987. Naaber ütles, et seda ta ei mäleta.

Vaikust ei tule

Ühes kohas toodi soovitusi, et kogu aeg ei olevat vaja kirjutada, vaikus ei olevat häbi. Parem on tõesti vaikida kui suuri lollusi kirjutada. Aga kui mõni minu loetav blogi välja sureb, siis see on ikkagi pettumus. Ma ei mõista hästi neid inimesi, kes vähe kirjutavad.

Võibolla enamuse lugejate meelest on minu kirjutised mõttetu jama, aga endale tundub, nagu saadaksin ma juba klahvile vajutamisega midagi korda. Ja sama moodi meeldib mulle lugeda, ka teiste blogidest sissekande või ajaleheartikli lugemise järel tundub, nagu oleks midagi korda saadetud. Ja ma tahaks kogu aeg midagi korda saata. See võib seisneda ka muus kui lugemises ja kirjutamises, aga need on siiski keskmisest huvitavamad tegevused.

Moehinded

Kirjandusõpetaja vaatas minu vihikut. Mul olid vihikus kõik asjad segamini. Aga õpetaja nägi, et ma olen andekas, ja pani mulle viie. Ainult et see viis ei olnud A, vaid B. Ütlesin, et kui tähtedele mindi, siis oli A 5, mitte 6. Hinne sõltus moest. Kui tähtedele mindi, siis panid kõik õppejõud algul üksteise eeskujul A-sid, hiljem muutus tavaliseks hindeks B. Ühes tunnis olin õpetajaga hirmsasti tülitsenud, aga see oli nüüd unustatud. Vahepeal olin mõelnud, et mul on täiesti ükskõik, mis hindeid mulle pannakse, aga suuremate saavutuste üle tundsin siiski suuremat uhkust. Vaadati vihikust minu joonistusi. Kahel pildil olin joonistanud ümber kuulsate kunstnike maale. Isa ütles, et siin on vähe vaeva nähtud. Ma ei saanud aru, kuidas sai niimoodi öelda, kui nende piltide tegemine oli eriti palju aega võtnud. Aga just sellistele piltidele esitati suuremaid nõudmisi.

Ühed poisid tegid väljas pahandust. Ema viskas nende suunas aknast puuoksasid. Jäin aknale üksi. Mõtlesin, et imelik, et puuoksad ei langenud otse akna alla, vaid lendasid nii kaugele. Üks puuoks jäi risti üle autotee. Tundsin huvi, mis siis saab, kui auto sellest üle sõidab. Üks auto tuligi ja oks jäi tema põhja külge kinni. Auto püüdis sellest vabaneda, aga seetõttu sõitis parkimisplatsil seisvatele autodele sisse. Järgmiseks sõitis ta vastu naabermaja seina. Läksin tuppa, kus nurgas oli radiaator. Ütlesime, et Ustav istub tavaliselt radiaatori peal. Teatati, et toru läks avarii tagajärjel katki.

Mängisin Pärnpuuga pika kiirmale matši. Jäin ühe punktiga miinusesse. Mõtlesin, et nüüd saan öelda, et olen tema vastu punkte saanud. Ainult et see ei maksnud midagi, sest mulle ei jäänud nende mängude kohta midagi meelde. Et midagi säiliks, tahtsin matši pikendada pika malega, kus käigud kirjutatakse üles. Ütlesin, et mängime ühe partii veel, et mul oleks võimalus matš viigistada. Või kaks partiid, et ma saaks tulla võitjaks. Juhul kui ma esimese neist mängudest kaotan, on matš kohe läbi. Toomas oli uuesti maleturniiridel käima hakanud, sai häid tulemusi, aga koduse ettevalmistusega üldse ei tegelenud. Trennis ta enam ei käinud. Vanasti oli ta käinud trennis koos Lauriga.

Tutvustati uut ajaloo alast avastust, et marssi Berliini võibolla ei toimunudki. Seda rääkis üks marsil osalenutest. Ta rääkis, et suurem osa ajast marssisid nad oma kasarmus. Mulle oli paremini tuttav marss Rooma, mis oli vist tähtsam. Esinesin ajalookonverentsil. Uuemast ajaloost rääkisin hästi, aga vanemast halvasti. Kui ma vanemast rääkisin, küsiti mult, mis on minu tõendid. Vastasin, et mul ei ole tõendid hästi meeles. Hakati naerma. Tegelikult ma mäletasin kahte allikat, kust olin kõnealusel teemal lugenud, aga ei tahtnud neid nimetada, sest ei olnud kindel, kas mäletan seal kirjutatut õigesti. Kui konverents läbi sai, mõtlesin, et tulin just mõttele sagedamini üritustel osalema hakata ja juba ma osalesingi ühel. Aga ma polnud kindel, kas see üritus läks arvesse, sest see ei toimunud võõras kohas.

Sääskede sisselend

Minul on oma elust meelde jäänud, et kui on vihmasemad ilmad, siis on rohkem sääski, soojade ilmadega vähem. Sel kevadel oli eriti palju sääski. Seda seletati sellega, et on samaaegselt palju lumesulamisvett ja palju soojust. Vahepeal kadusid toast sääsed ära, aga ühel nädalal tulid nad tagasi. Kui ütlesin emale, et toas on jälle sääski, vastas ta, et järelikult on soojemaks läinud. Selline ütlus oli üllatav. Uut sulamisvett polnud igatahes tekkinud. Möödunud nädala eriti suurte kuumadega on igatahes sääsed jälle ära kadunud. Aga kuna me ei ela esimesel korrusel, siis võibolla on nii, et need sääsed, kes leiduvad, lendavad soojema ilmaga sisse kõrgematest akendest ja vihmasemaga madalamatest. Sest öeldakse, et pääsukesed lendavad kõrge õhurõhuga kõrgemal sellepärast, et siis on putukad kõrgemal. Kui elada ainult oma korteris, siis ei tea, mis olukord samal ajal muudel korrustel valitseb.

Ebaõnnestunud hüpnoos

Mind püüti hüpnotiseerida. Aga ma ei teinud seda, mida hüpnotiseerijad nõudsid. Niiviisi sai unenägu väga kaua pikendada. Käisin ringi ja tegin, mida tahtsin.

Augud

Ühel päeval proovis Joosep torgata võtit lukuauku, aga käsi ei olnud veel nii osav, et ta oleks selle sisse saanud. Siis läks ja pistis ta võtme hoopis läbi tabureti augu. Tuleb vaadata, et ta midagi elektrikontakti auku torkama ei hakkaks.

Kodusõja lõpetamine

Kõndisin Põik tänaval ja sellega ristuval sama pikal tänaval. Seal oli väga suur kuritegevus. Aiad olid okastraadiga kindlustatud. Leidsin, et see on halb, sest kui kohata sel tänaval kurjategijaid, ei saa niiviisi ühtegi aeda põgeneda. Majas võtsid kaks vaenutsevat poolt vastakuti pingiridades kohad sisse. Nad olid relvastatud nugadega. Mõtlesin, et jään pealtvaatajaks. Istusin kolmandasse, kõige tagumisse ritta. Aga ka sinna hakkas nugadega relvastatud inimesi istuma. Varsti leiti, et nugadest on vähe, ja võeti kätte ka tulirelvad. Neist hakati tulistama. Põgenesin koos vennaga. Puhkes üle-eestiline kodusõda. Sain teada, et selles on surma saanud 90% eestlastest. Ka mina tapsin ühe inimese, sest tundus, et muidu ründaks ta mind ise. Aga ma tahtsin verevalamisele lõppu teha. Selleks võtsin kasutusele meetodi, et kui kedagi näen, ei hakka ma teda tapma, tapku kasvõi tema mind ise. Läksin ühe vaenutseva poole kindlusesse ja soovitasin seal viibijatele sama meetodit. Nad jäid nõusse. Kindlusel heisati sinimustvalge lipp. Aga kuna teine vaenutsev pool võis seda pidada rünnakusignaaliks, siis heisati hoopis valge lipp. Vähesed ellu jäänud eestlased olid kogunenud kõik kas seda kindlust kaitsma või piirama. Piirajatel olid samuti hambad irevil. Nende rahu tegema panemine oli raskem, aga ka see õnnestus. Kõik eestlased leppisid omavahel ära. Nii olid varem lõppenud ka teiste rahvaste sõjad. Mina sain Eesti presidendiks. Pidasin Riigikogu ees kõnet. Ütlesin, et mina tapsin sõja ajal ainult ühe inimese ja sellepärast sain presidendiks. Minu vend ei tapnud ainukesena ühtegi, aga teda ma peaministriks ikkagi ei nimeta, muidu küsitaks, miks kogu võim ühe perekonna kätte läheb. Vend saab ehitusministriks, sest ta ehitas meile sõja ajal palju häid peidikuid. Teeme nii, et mina peaministri kandidaate Riigikogule ei nimeta, vaid Riigikogu liikmed nimetavad neid mulle ise ja mina teen nende hulgast valiku.

Algas uus õppeaasta. Õpetaja küsis õpilaste kohta andmeid. Ta küsis, kellel on uriinipidamatus. Keegi ei andnud enda kohta märku. Üks klassivend küsis, et mida ta seal räägib. Vastasin, et arutatakse avalikult kõikide haigusi. Õpetaja tuli minu juurde, andis mulle kilekoti ja ütles, et tõi mulle minu rohud. Küsisin, mis rohud need on. Siis sain aru, et pudelis on hambaloputusvedelik. Ainult et varem olin seda saanud teistsuguste pudelitega.

Üks naine avaldas oma päeviku raamatuna. Raamatu pealkiri oli "Mammuttiiger". Tahtsin seda isale näidata, sest isa oli mul keelanud panna oma raamatu pealkirjaks "Mammut". See naine oli pealkirja pannud arvatavasti minu mõjul, sest olin avaldanud luuletuse "Mammut ja tiiger". Panin raamatu silmadele lähemale. Isa küsis kohe, kas mul on prillid liiga nõrgad. Vastasin, et ei ole.

Kas mina?

Meie-vormi nimetatakse mitmuse esimeseks pöördeks. Kas sellest järeldub, et "meie" on mitu mina ja "nemad" pole ühtegi mina?

Pikk kiri

Leidsin postkastist postipaki. Viisin selle tuppa. See oli hiigelsuur. Hakkasin kokku volditud paberite selgadelt lugema, mis sinna kirjutatud on. Kirjutatud oli vene keeles. Oli nimetatud linna, kus kirjutaja elab, aga venekeelse nimega. See nimi tähendas vist Tõrvat. Olin vist lugenud ühte blogi, mille kirjutaja elas Tõrvas, see võis tema olla. Sain kõigest kirjutatust aru. Aga siis märkasin, et tegemist ei ole päris vene keelega, vaid sõnadel on eestikeelsed käändelõpud. See oli ainult maskeeritud vene keeleks, tegelikult oli kirjutatud nii, et eestlane aru saaks. Kirjal oli neli osa. Esimene osa oli vene keeles, teine juba eesti keeles. Kolmas ja neljas osa olid muudel teemadel. Seal oli toodud eksamite tulemusi koos sooritaja erakondliku kuuluvusega. Üks naisenimi oli toodud rasvases kirjas, kes kuulus Isamaliitu. Mõtlesin, et rasvane kiri tähendab seda, et see on saatja enda nimi. Aga siis märkasin, et üks mehenimi oli samuti rasvases kirjas toodud. Mõtlesin kirjutada Helinale, et sain kirja, mis on pikem kui kõik tema kirjad kokku. Aga hakkasin kahtlema, kas kiri oli ikka mulle. Püüdsin leida paberite hulgast ümbrikku, et vaadata, kellele kiri adresseeritud on.

Hallutsinatsioonid kuubikul

Mulle tuli pensioniametist kiri, aga sellega ei pikendatud mulle pensioni maksmist. Samuti jäin ilma õigusest päevakeskuses malet mängida. See tuli vist sellest, et olin esitanud avalduse viimasel hetkel. Läksin õiendama kodule kõige lähemasse päevakeskusesse. Aga see ei olnud vist õige koht. Sealt läksin edasi sellesse päevakeskusesse, kus olin seni malet mängimas käinud. Läksin ülemuse kabinetti. Ta ütles, et tema pole see ülemus, kellele ma olin avalduse esitanud. Pidin minema teise ülemuse juurde. Teine oli kirjaniku nimega. Aga see ülemus, kelle juures ma olin, küsis, et võibolla on üks kolmanda nimega inimene. Nüüd ma ei teadnudki.

Istusin auto tagaistmel. Eesistmel juhi kõrval istus sõiduõpetaja ja roolis tema õpilane. Oli sõiduõppe tund. Auto tegi kümme ringi ja see oli pikk aeg ära kannatada. Õpetati, et kui auto aken lahti teha, tuleb avada kaks akent korraga. Ma ei saanud aru, millised. Ja öeldi, et ise ei tohi seda kunagi sulgeda, vaid tuleb oodata, kuni ta sulgub automaatselt.

Lugesin "Sirbist" uute raamatute tutvustusi. Juhiti tähelepanu, et kaks erinevat tuntud inimest on korraga välja andnud nuputamisülesannete kogu. Lisaks oli teada, et sama on välja andnud Pärnits, kuigi teda polnud nimetatud. Raamatute hulgas nimetati allpool ka kahte värskelt ilmunud kuubikut. Ja kõige all tutvustati kuubiku kokkupanemise õpetust, mis kandis pealkirja "Absoluutne matemaatiline valem". Mul tuli uus mõte, kuidas võiks kuubiku kokkupanemist proovida. Seni olin kõigepealt kokku pannud ühe külje ja seejärel proovinud temaga kokkupuutuvat. Nüüd mõtlesin, et proovin teisena vastaskülge. Või ükskord olin eemalt näinud kuubiku kokkupanemise valemeid ja seal oli esimesel pildil T-tähe kujutis. Tulin voodist välja ja hakkasin kuubikut otsima. Ühes puukarbis oli kaks uut tüüpi kuubikut, millel olid eri värvi ruutude asemel erineva kriipsude arvuga. Ja neil ei olnud reas mitte kolm ruutu, vaid neli. Aga tahtsin leida vana tüüpi kuubikut, millel olid ilusad tumedad värvid ja mille olin ükskord sünnipäevaks saanud. Kui hakkasin kuubikut kokku panema, siis mõtlesin, et näen hallutsinatsioone, nii ma ei tea, mis värvi ruutudega päriselt tegemist on. Kui ma varem kuubikut kokku panna olin proovinud, ei olnud ma hallutsinatsioone näinud. Aga taipasin, et hallutsinatsioonid tulevad sellest, et see on unenägu. Ärkasin üles, võtsin uuesti kuubiku ja nüüd oli pilt silmade ees selge.

Topeltsaun

Nädal tagasi kirjutasin, kuidas mul õnnestus reitingut parandada. See nädal on juba kaks korda uued reitingud välja arvutatud, aga kõnealust turniiri pole arvesse võetud. Küsisin Peebolt üle, kas sain valesti aru, ta vastas, et peab kindlasti reitingu arvestusse minema, selleks oligi suurem osavõtumaks. Kui seda nüüd tagantjärele arvutama hakatakse ja keegi jõudis vahepeal mängida mõnel varem arvesse läinud turniiril, siis tekib küsimus, mida teha tema vastaste reitingutega.

Eile mulle helistati, et kuna lubati pilves ilma, siis täna turniir toimub. Eile õhtul oligi pärast äikest tükk maad jahedam, aga täna on põrgukuumus jälle platsis. Et minu malevorm ei saanud kõige parem olla, seda võis järeldada juba sellest, et ka füüsiline vorm oli langenud. Tegin iga päev jõuharjutusi ja lihased jäid iga päevaga nõrgemaks. Siis ma ei saa enam aru, miks Aafrika neegrid on eurooplastest füüsiliselt tugevamad. See on nagu nädal aega saunalaval istumine. Kui males kõige parem tulemus ei ole, võib seda ka saunaks nimetada. Ühel vanal karikatuuril kasutati asjaolu, et Kerese nimi tähendab murdes kerist, ja pandi ta välismaa suurmeistreid lavalt alla leilitama. Kaks sauna ühel päeval on olnud ka varasemal ajal. Vanasti oli kuuepäevane töönädal ja sauna tehti laupäeviti. Nüüd lõppeb töönädal tavalisel inimesel reedel, mistõttu mind on sauna kutsutud reedeti, nii et ühel päeval on olnud kaks üritust. Viimasel ajal ma pole enam saunas käinud, mistõttu on saanud pärast turniiri lõppu paremini partiisid üles kirjutada, kuigi eelmine nädal seda ei viitsinud või ei osanud. Aga mul jäid vähemalt vastased, värvid ja tulemused meelde. Kui täna ühelt vastaselt küsisin, mis värvidega ta eelmises voorus mängis, siis ta ei teadnud.

Täna peeti turniir 10 osavõtjaga ja 10 minuti mõtlemisajaga. Tähistati Põvvati ja Ivaineni sünnipäevi. Esikohta jagasid Peebo ja Särgava 7,5 punktiga, Ivainen oli 5,5 punktiga kolmas. Mina sain punkte 3,5. Keres on kirjutanud, et palavus tuleb kasuks noorematele, aga minu puhul ei paista see kehtivat. Esimeses voorus võitsin valgetega Ivaineni, teises kaotasin mustadega Peebole. Lõppseis oli umbes võrdne, aga mul kukkus aeg ära. Kolmandas kaotasin valgetega Särgavale, kes ütles pärast mängu lõppu, et kartis, et tuleb rohkem raskusi. Neljandas voorus panin valgetega mängides Ojastele vankri ette, kuigi enne seda oli mul juba ettur rohkem. Viiendas voorus mustadega tegin Seljodkiniga viigi. Selles mängus oli meie kellale vist kogemata keeratud 10 minuti asemel tavalisem 15, sest teistel laudadel said mõtlemisajad rutem otsa. Kuuendas voorus valgetega Põvvati vastu oli mul võimalus saada enamvigur, aga läksin liiga ahneks ja võtsin kõigepealt etturi, mistõttu kaotasin. Seitsmendas voorus mustadega tegin Arstiga viigi. Vastane ütles, et kui tugeva mängijaga viigi saab, on see ka hea. Tegelikult on tema reiting veel minu omast kõrgem. Kaheksandas voorus võitsin valgetega Kääpi matirünnakuga. Üheksandas voorus mustadega Metsoja vastu kartsin kaotada nõrka etturit, aga see õnnestus välja vahetada. Kui mõlemal hakkasid mõtlemisajad läbi saama, panin peale matiähvarduse, aga vastane hakkas andma tulesid ja leppisime viiki. Käigud olid umbes sellised:

Runnel-Ivainen
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. Rc3 Rf6 5. d4 ed 6. Rd4 Od7 7. 0-0 Oe7 8. Ve1 Re5 9. Od7 Red7 10. Rf5 0-0 11. Og5 Ve8 12. Re7 Ve7 13. Rd5 Ve8 14. Lf3 h6 15. Rf6+ Rf6 16. Of6 Lf6 17. Lf6 gf Edasi jõudsime vankrilõppmängu, kus valgel oli liputiival enamettur. Valge andis selle ära, vahetasime ühtlasi vankrid välja ja valge kuningas pääses musta kuningatiiva etturite kallale.

Peebo-Runnel
1. d4 Rf6 2. Rc3 d5 3. Og5 Of5 4. Rf3 e6 5. e3 c5 6. Ob5+ Rbd7 7. Of6 gf 8. Rh4 Og6 9. f4 a6 10. Od7+ Ld7 11. 0-0 f5 12. Rf3 Oh5 13. Ld2 c4 14. a4 Ob4 15. Re5 Le7 16. Lf2 Oc3 17. bc f6 18. Lh4 Of7 19. Rf7 Lf7 20. Vf3 Vg8 21. g3 Vg4 22. Lh6 Vg6 23. Lh3 Lg7 24. Vb1 0-0-0 25. a5 Vg8 26. Vb6 Vh6 27. Lf1 Ve8 28. Lb1 Ve7 29. Lb4 Lf7 30. Ld6 Vg6 31. Vf1 Vg8 32. Vfb1 Vd8 33. Lb4 Vdd7 34. Vd6 Vd6 35. Ld6 Vd7 36. Lb6 ja mul kukkus aeg.

Runnel-Särgava
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rf6 6. Og5 Oe7 7. Of6 Rf6 8. Rf6 Of6 9. Oe2 0-0 10. 0-0 b6 11. c3 Ob7 12. Ve1 c5 13. dc bc 14. Lb3 Od5 15. c4 Vb8 16. La4 Of3 17. Of3 Vb2 18. La7 Od4 19. Vad1 Lh4 20. g3 Of2+ 21. Kh1 Og3 0:1

Runnel-Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 bc 5. 0-0 Rf6 6. Re5 Re4 7. Ve1 d5 8. d3 Rf2 9. Rc6+ Oe6 10. Rd8 Rd1 11. Re6 fe 12. Ve6+ Kd7 13. Ve1 Oc5+ 14. Kf1 Vhf8+ 15. Ke2 Rf2 16. c3 Vae8+ 17. Kd2 Ve1 18. Ke1 Rd3+ 19. Kd2 Rc1 20. Kc1 Vf1+ 21. Kc2 Vf2+ 22. Kb3 Vg2 23. Ra3 Oa3 24. Ka3 Vh2 Edasi võttis valge a-liinil ühe etturi tagasi, aga must läks g-etturiga lippu.

Runnel-Kääp
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 La5 4. d4 c6 5. Rf3 Og4 6. h3 Oh5 7. g4 Og6 8. Od2 Lc7 9. Re5 e6 10. Oc4 Od6 11. Rg6 hg 12. Le2 Rf6 13. 0-0-0 b5 14. Ob3 a5 15. a3 b4 16. ab ab 17. Ra4 Rd5 18. Kb1 0-0 19. h4 Rd7 20. h5 gh 21. Vh5 R7f6 22. Vh3 Rf4 23. Of4 Of4 24. Vdh1 Oh6 25. g5 Lf4 26. gh g6 27. h7+ Kh8 28. Vh4 Lc7 29. Rc5 Rh5 30. Rd3 La7 31. c4 bc 32. bc Vb8 33. Le5+ Kh7 34. Vh5+ gh 35. Vh5+ Kg8 36. Lg5+ 1:0

Eile kirjutati "Eesti Päevalehes", et eestlastel võib jääda maleolümpiale sõitmata. Mina sinna nagunii kunagi ei sõida ja teistele enam eriti kaasa ei ela. Aga tegemist on siiski ka minu jaoks halva uudisega, sest kui kaob ära teoreetiline võimalus jõuda välja tippturniiridele, siis läheb arvatavasti vähem inimesi maletrenni. Tänasel turniiril olin kõige noorem ja tulevikus pole mul võibolla enam kellegagi mängida. Linna maleklubis jäingi viimaseks kohalkäijaks. Asemele tekkis juba päevakeskuse klubi, aga esialgu ma ei teadnud, kas mul on õigus seal mängida.

Male on minu mõtlemist niipalju mõjutanud, et leian seoseid ka igasugu muude asjadega tegeledes. Mõtlesin, et sellel, kes midagi vestluses esimesena ütleb, on enamasti eelis. Võidakse rääkida ükskõik milliseid lollusi, aga kui teine vastu vaidlema hakkab, jätab ta natuke ebaviisaka või tülinorija mulje. Sellest hoolimata, et ta on kogu aeg oma teistsugusel seisukohal olnud. Selle mõtte järel leidsin seose malega, et males tähendab samuti initsiatiiv enamasti paremust.

Hea vabandus

"Horisondis" nr. 4 on intervjueeritud looduskaitsjat T. Maranit. Ühele küsimusele vastab ta:

Praegusel ajahetkel on silmatorkavalt positiivne, et hüppeliselt on kasvanud kirjanduse osakaal, mis üritab anda holistlikku pilti maakera loodusest ja inimühiskonnast. Mitmeid erialasid õppinud autorid üritavad maailma taas ühendada, mõista ja kirjeldada, mis ikkagi toimub. Kitsas spetsialist ei saa tähtsate otsuste langetamisel olla see viimane tõe instants.

Kitsast spetsialiseerumist olen varem ise ka kritiseerinud, aga mul ei ole kõik mõtted korraga ühe hästi meeles. Olen kaalunud, kas ei peaks ühtset suurt blogi asendama mitme eriteemalisega. Siit saan argumendi, et seda mitte tükeldama hakata, et pakkuda lugejale võimalust tutvuda minu elukogemusega terviklikumalt.

Mulle on öeldud, et kuna ma pole majandust õppinud, ei ole mina kõige õigem inimene otsustama, kas eurole üleminek on õige või vale. Aga seegi otsus ei peaks olema vaid ühe eriala spetsialistide tehtud. Majandusteadlased oskavad ilmselt minust paremini arvutada, aga pole ikkagi jõudnud üksmeelele. Mina ajalugu õppinuna seevastu oskan neist ilmselt paremini hinnata sümbolite tähtsust. Sümbolitel on muuhulgas ka majanduslik tähtsus. Ja ei saa öelda, et ma majandusest midagi ei tea, kui olen õppinud majandusajalugu.

On öeldud veel, et eurole minekut ei tohtinudki otsustada rahvahääletusel, kuna rahvas ei saa rahandusküsimustest aru. Selles ma pole kindel, sest laiemas otsustajaskonnas on erineva haridusega inimesed omavahel paremini tasakaalus. Ainult elukutseliste poliitikute keskel langetatud otsused toetuvad ühekülgesmale elukogemusele. Vana-Kreeka demokraatiates oli kultuur kõrgem kui teistel tolleaegsetel rahvastel ja ka tänapäeval on demokraatiad edukamad. Kõige rohkem rahvahääletusi korraldav Šveits on üks rikkamaid riike. Kuigi siin tahaks küsida, kuidas on nende majanduslik edukus mõjunud looduse olukorrale. Vist siiski paremini kui Hiina kommunism.

Meie nimekiri

Meie valimisnimekirja liikmed sõitsid kõik ühes autos. Raun ütles, et kui me lisaksime nimekirja Hitleri, siis me seekord läbi ei läheks, järgmine kord läheks. Imestasin, et kas ta tahab tõesti Hitlerit lisada. Õnneks oli meil paremaid kandidaate ka, keda valida. Jõudsime kohale. Usuteaduskond teatas, et tagandab isa teaduskonna nõukogu esimehe kohalt, sest inimesed peavad olema hingeliselt puhtad, aga isa koostab sõnaraamatut. Isa ütles, et ta ei teadnudki, et tal selline ametikoht oli. Mina leidsin, et kui isa on olnud ülikooli kuratooriumis, siis võib ta valida ka ülikooli nõukokku. Mõtlesin, et kõige õigem ongi anda valimistel hääl isale, sest ta on kõige vanem. Teisi on aega edaspidi ka valida. Enda poolt ma ei tahtnud häält anda, seda võisid teised teha. Esitasin oma üliõpilaspileti. Mees, kes selle vastu võttis, torkas ta pilusse ja näidati, kui palju mul pangas raha on ja mis on minu viimase aasta tulud. Aparaadist tulid välja tabletid. Mul oli pihk väike, nii et kõik tabletid ei mahtunud sinna ära, vaid osa kukkus maha. Need püüdsin üles korjata, et mul tablettidest puudust ei tuleks.

Istusin mitmeaastase vaheaja järel jälle loengus. Mõtlesin, et peaksin püüdma kõik konspekteerida. Mul oli raske paigal istuda. Vana naisõppejõud jättis loengu pooleli, kõndis välja ja ütles midagi, mis tundus olevat, et kui te ei oska loengus istuda, siis minge ravile. Mõtlesin, et ta ei tea, et saan juba kümme aastat ravi.

Putukad tegutsevad

Lutikas lutsib verd nagu lutti.

*
Putukad on ühed minu unenägude sagedasemad tegelased. Arvan, et kõigi inimeste unenägudes nad nii sageli ei esine. Aga võrrelda on raske, sest ma ei tea kedagi teist, kes iga päev unenägusid avaldaks.

*
Varasemas sissekandes kommenteerisin ajaleheartiklit, kus ennustati, et hea aasta tuleb sipelgatel ja puukidel. Kuna samas oli öeldud ka, et sipelgad söövad oma rajalt puugid ära, siis küsisin, kummal ikkagi parem aasta tuleb. Praegu on seis selline, et sipelgate üle tuttavad kaevanud ei ole, aga puukidest on kuulda rohkem kui tavaliselt. Üks vend sai puugi tund aega pärast seda, kui oli öelnud, et ta pole kunagi puuki saanud. Eile lugesin ühest maakonnalehest artiklit, et ka kiile on tänavu ebatavaliselt palju. Sääski meil enam akendest sisse ei tule, aga see-eest on tulnud juba kärbest välja ajada. Herilasi veel ei ole, väljaarvatud unenägudes.

Raamatuid kaasõpilastele

Oli vene keele tund. Mind kutsuti vastama. Läksin tahvli ette ja hakkasin seda uurima, et mida teha tuleb. Klass hakkas naerma. Selgus, et pidin tahvlile kirjutamise asemel Arieliga dialoogi pidama. Ariel juba ootas. Püüdsin dialoogis võimalikult naljakaid lauseid öelda. Pärast vastamist läksin kohale tagasi. Tund hakkas läbi saama ja anti kodune ülesanne. Tahtsin kodus kõik asjad ära õppida, ükskõik kui palju sellele aega kulub. Lehekülje, kust tuli teksti lugeda, märkisin ühte kohta, aga kuna olin oma õpiku Erikule välja laenanud, siis teha tuleva harjutuse numbri märkisin hoopis eesti keele töövihikusse. Mul tekkis küsimus, kuidas ma kodus õppida saan, kui õpik on Eriku käes. Järelikult pidin selle enne tundide lõppu tagasi küsima. Erik rääkis, mis ta kolmandaks eksamiks võtab. Ma ei hakanud ütlema, et mina ei lähe üldse eksamitele. Erik ütles, et tal on eksamiaine õpik juba läbi. Mõtlesin, et võiks vastata, et enne eksamit loetakse alati õpik läbi. Krister küsis minu käest Stalini raamatut, mida ta oli eile juba laenanud. Andsin selle talle, aga ütlesin, et homme ma seda enam kooli kaasa ei võta, muidu mõeldakse, et mul on selle kaasavõtmiseks mingi eriline põhjus, tegelikult võtsin niisama. Andresel oli täna sünnipäev. Ta seisis klassi ees ja hoidis kätt püsti. Krister ütles, et Andres soovib sõna. Mõtlesin, et Krister on nii heaks läinud. Andres hakkas rääkima, et kui osad veerand tundi enne sünnipäeva tähistamist koju lähevad, siis läheb palju jämedat metsa kaotsi. Ta soovis, et kõik ootaksid. Tüdrukud plaksutasid tema jutu peale. Andres oli vahepeal meie koolist ära läinud, aga nüüd tagasi tulnud. Ta oli teistsugune kui ma unenägudes mäletasin. Ta oli füüsiliselt hästi arenenud, kuigi vaimselt halvemini. Lahkusime klassist. Koolimaja peal tuli mulle vastu neegritüdruk. Meie kooli oli tulnud õppima palju välismaalasi ja sellega oli raske harjuda. Noorematel oli kergem. Olin õppeaasta algul käinud üks kord sotsioloogia loengus, sest see toimus selles ruumis, kus arvasin tulevat kunstiajalugu. Olin seal oma nime kirja pannud ja nüüd hakkasin kartma, et seetõttu võidakse mult nõuda eksami sooritamist.

Klassiviha on põhiseadusevastane

8. mai liikumise blogis on avaldatud selline tekst:

Kuuluta välja üldstreik. Tänavarahutused. Lülita välja linnakeskused. Viska värdjad välja! Ära pelga klassisõja keelt – rikkad versus vaesed, oligarhid versus kodanikud, kapitalistid versus proletariaat. Kreeklased, erinevalt enamikust meist, mõistavad seda.

Ühe liikumise liikme erablogis on kirjutatud:

Kui võtja ja kasutaja ei ole mitte hälbinud ebameeldiv üksikisik, kelle saab kohtusse anda või kelle juurest minema kõndida, vaid kui süsteem seda tegevust loob ja soosib, siis peabki vihastama süsteemi peale või siis selle ilmingu - tolle ärakasutava klassi peale.

Eesti põhiseaduses on selgelt öeldud:

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

Ehk siis võib kritiseerida konkreetseid väärnähtusi, aga klassiviha õhutamine on keelatud.

Tundmatud sõbrad

Näidati ühte varem mängitud malepartiid, milleks see mängiti uuesti. Mängus tehti pikk vangerdus. Raun ütles, et selle käiguga üllatas tema oma abikaasat, mitte abikaasa teda. Vangerduse tulemusel hõivas vanker vaba c-liini ja sai ründama hakata. Mõtlesin, et kui mäng läbi saab, siis ütlen, et kõige rohkem meeldis mulle käikudest pikk vangerdus. See meeldis küll sellepärast, et seda kommenteeriti. Ilma kommentaarita ei oleks see midagi olnud. Kui kõik läinud olid, jäin mina veel viimasena seinalt oma sõprade pilte vaatama. Enamust neist sõpradest ma ei tundnud ja ma ei saanud aru, kuidas nende pildid lisandusid. Pildid olid kolmes reas vasakult paremale. Helina pilt oli praegu ülevalt kolmas ja ta nägu pildil oli läinud kurjaks. Mõtlesin, kas ei peaks tema pilti ettepoole panema. Hakati koju minema. Kõndisin Erikust, Kristerist ja Arturist kiiremini ega läinud nendega koos. Valgusfoori juures jõudsid nad mulle järele, aga ma läksin jälle ette.

Tõnissoni arvustus

Tänases "Tartu Postimehes" ilmus teadaolevalt esimene arvustus Jaan Tõnissoni mõtteloo raamatu kohta. Arvustuse autor on Aivar Kull ja pealkiri "Rahvajuht välgutab taas vaimumõõka". Kirjas on järgmist:

Laulva revolutsiooni päevil nimetas Trivimi Velliste Jaan Tõnissoni kõigi aegade suurimaks eestlaseks. /.../ Jaan Tõnisson on Eesti mõtteloos üks kirglikumaid, julgemaid ja visamaid vaba vaimu lipukandjaid.

Mõnda lauset annaks täpsustada, aga need ei ole kõige olulisemad. Üks lugeja pahandas hoopis, et miks ilmub see artikkel otse satanistliku uudise kõrval. Teine ütles, et arvustuse oleks võinud panna suurde "Postimehesse", kuna Tõnisson oli kunagi selle väljaandja. Võrgust ma teksti ei leidnud, võibolla jõuab sinna hilinemisega.

Soovituskiri

Olime kirjastuses. Tahtsime sõlmida arvutis lepingut, aga arvuti ei lasknud. Jagomägi oli vist keelu peale pannud, sest muidu võidaks sõlmida mistahes kirjastusele kahjulik leping. Üks vend ütles, et Eesti iseseisvuse kuulutas taastatuks Tõnu. Vaatasime parajasti vastavat ingliskeelset paberit, millel oli kaks allkirja, neist üks Tõnu oma. Mina vaidlesin vastu, et Tõnu oli ainult sekretär. See, kellelt oli põhiline allkiri, vist lihtsalt ei osanud ise ingliskeelset teksti koostada. Olime toomkiriku ees, kus oli ausammas. Selle juures olid nimed, kes olid okupatsiooni ajal sinna lilli panemas käinud. Lilli oli pannud isegi tuntud dirigent, keda ei olnud selle eest karistatud. Vaatasime, mis on kooriku all, aga sealt oli õõnes. Toomkirik oli seest raamatuid täis. Rääkisin Tristanile, et eelmine kord võtsin siit peamiselt seiklusjutte. Võis oodata, et Tristan küsib selle peale, kuidas ma nii tobedaid raamatuid loen. Ütlesin, et sellepärast, et ma neid laenasin, ma neid veel ei lugenud. Kõige rohkem olen siit võtnud maleraamatuid. Tundus, et raamatute raskuse all võib toomkirik variseda. Aga jõudsin järeldusele, et ta ei varise, sest sõjaaegset pommitamist ei ole veel toimunud.

Tahtsin esitada kultuurkapitalile uut rahataotlust. Soovituskirja läksin küsima Peebult. Ta joonistas postkaardi tagaküljele malelaua. Aga see malelaud oli ruutude arvuga kolm korda kolm ja mustad ja valged ruudud ei paiknenud vaheldumisi. All vasakul, kus oleks pidanud olema must ruut, oli valge. Arvatavasti ajas Peep malelaua ja trips-traps-trulli raamid segamini. Kuna kultuurkapitalis Peepu ei tuntud, siis ei maksnud tema soovitus midagi. Et see midagi maksaks, selleks soovitasin, et ta kirjutaks oma nime juurde skulptor või endine skulptor. Ta kirjutaski "END. SKULPT." Veel kirjutas ta, et raha on vaja 30 piruka jaoks. Mõtlesin, et pean lisama eraldi lehel seletuskirja, et pirukaid ei taha ma osta endale, vaid üritusel inimestele jagamiseks. Peep hakkas malelaua ruutude eraldusjooni paksemaks värvima. Ütlesin talle, et ta seda ei viimistleks, praegu on see heas stiilis. Aga minu hoiatusest polnud kasu ja Peep rikkus pildi ära.

Jaapani värk

Kui sumomaadleja teeb harakiri, siis tuleb vist rohkem soolikaid välja kui tavalise inimese puhul.

Mesilased mullas

Lamp ei läinud enam põlema. See tuli sellest, et lülitit oli vaja aeg-ajalt puhastada. Puhastasin teda noaga. Pidin ära sõitma. Aga Helina oli lubanud just mulle kirja saata. Niiviisi ei oleks ma kirja kohe kätte saanud. Aga võis ka olla, et Helina ei täida lubadust. Ema oli minu sahtlit korda teinud. Küsisin, kui palju asju ta ära viskas. Ema vastas, et seda ta ei ütle, mitte eriti palju. Ta ütles, et sinise karbi viskas ta ära. Selgus aga, et ta polnud visanud mitte ainult karpi, vaid ka karbi sisu, milleks olid eriti väärtuslikud vanad paberid. Sain vihaseks, võtsin need paberikorvist välja ja panin sahtlisse tagasi. Sahtlis oli asjade järjekorda muudetud. Helina kirjad olid pandud tahapoole. Mõtlesin, et need panen varsti ette tagasi. Sahtlisse olid pandud minu margid, mis tähendas, et ema oli margialbumi ära visanud. Mõtlesin, et ei tea, kumma albumi. Aga mul ainult üks margialbum oligi olnud, sest teise olin juba varem vennale andnud. Ema küsis, kas malepartiide väljalõiked võib ära visata. Vastasin, et ei või, milleks need väljalõiked siis tehtud on. Pidin juba kodust väljuma, aga magasin ikka veel. Ma ei osanud kuidagi ärgata. Tulin mõttele, et võtan püksid jalast, sest selle peale olen alati ärganud. Püksid jäid jalalabade külge kinni. Ma ei ärganud ikkagi. Läksin rõdule. Minu jalad olid põrandast kõrgemal. Lendasin üldse üle rõdu ääre. Mõtlesin, et olen kuulnud, et unenägudes võib kõike teha, näiteks lennata. Lendasin kõrvalrõdule. Seal tuli meelde, et mul oli ju põhimõte, et unenägudes ma üle rõduääre ei lähe, sest võin päriselt unes kõndida. Seetõttu ma enam rohkem lendama ei läinud. Võibolla päriselt parajasti kukkusin. Aga unenäos läksin suurde tuppa ja seisin laua peale. Vend meenutas, et mereäärses kohas olin autoga merre sõitnud. Ta küsis, kes mind välja tõmbas.

Katsusin, kas potis on muld märg. Seejuures sai sõrm mullaseks ja taimevarre vastu torkamisest tuli verepiisk välja. Ma olin teetanuse vastu vaktsineerimata. Võibolla ma ei saanud teetanust, sest ma ei näinud, et muld ja veri oleks kokku puutunud. Aga võibolla veri varjas lihtsalt selles punktis mulla ära. Isegi kui nad kokku puutusid, ei pruukinud ma nakatumiseks piisavalt pisikuid saada, sest haav oli väike. Aga oli kirjutatud, et teetanust võib saada isegi kriimustustest. Igas mullas siiski teetanuse pisikut ei leidugi. Vanaema oli öelnud, et oht on rohkem seal, kus on sõnnikut. Uudistes räägiti tuntud inimestest, kes olid tahtnud teetanuse vastu vaktsineerida. Ühel neist oli see õnnestunud, aga kahel mitte. Üks, kes oli tulutult vaktsineerimist nõudnud, oli kukkunud lennukitrepilt mulla sisse, nii et põlv läks katki. Nägin, et palmipoti mulla sees on mesilasepesa. Seetõttu viisin selle poti rõdule. Teisel rõdul oli meil olnud üks aasta herilasepesa ja siis ei olnud selle toa akent üldse avada saanud, muidu tulid herialsed sisse. Aga mesilastega oli vist sissetuleku oht väiksem, sest mesilased lendasid ainult mööda kindlat korjeteed õite juurde. Tähtis oli ainult alguses akent kinni hoida, et nad seda teed lendama ei harjuks. Lähenes talv. Ütlesin emale, et nüüd ei saa palmi kasta, muidu mesilased jäätuvad surnuks. Ema ütles, et ei saa jah. Tegelikult teised mullas elavad loomad pidid kuidagi jäätumise üle elama. Aga ema ütles, et rõdul olevaid taimi ei peagi kastama, sest nad saavad taevast ka sademeid. Mina ütlesin, et palm ei ela külmakraade üle. Ühest pidime loobuma, kas mesilastest või palmist.

Vaatasime valgetelt paberitelt pilte. Rääkisin, et olen sinna oma mujal olevaid pilte ümber joonistanud, need on ju ära tuntavad. Siis tuli ette lehekülg, kus mees ja naine tantsisid, naisel oli vähe riideid seljas ja rinnad olid välja joonistatud, mis ei olnud minu piltidele üldse iseloomulik. Küsiti, kas need pildid on tõesti minu joonistatud. Ütlesin, et mina ei tea. Klaus ütles, et sinna pani tema oma pilte. Teine vend näitas, et joonistaja nimeks on märgitud hoopis F. Väljas algas kohutavalt vali muusika, mida keerati järjest kõvemaks. Üks vend läks neid poisse aknale keelama. Mina mõtlesin, et see on mürakahur ja läksin korteri teise poolde, pannes uksed vahelt kinni. Nüüd ei saanud välja ka minna, sest nii vali muusika võis tappa.

Usuvahetajate hulk

19. sajandi usuvahetusliikumisest kirjutatakse, et eestlaste luteri usust õigeusku minek oli suunatud mõisnike võimu vastu. Aga eestlased olid 13. sajandil katoliku kirikusse astunud sellepärast, et see oli vallutjate usk, ja hiljem muutunud luterlasteks sakslastega üheskoos. Kui Eesti Vene riigi koosseisu minekul oleks mõisnikud otsustanud pöörduda õigeusku, kas siis ei oleks ka eestlastest sellesse usku minejaid olnud palju rohkem?

Süüdistus soperdamises

Olid jõulud. Ema ütles, et "Sirbis" ilmus kolmandiku lehekülje pikkune arvustus minu koostatud Kerese raamatu kohta. Arvustuses olevat öeldud, et see on läbinisti poliitiline teos. Ema arvates oli see arvustaja meelest halb. Mina mäletasin, et ema leiab vahel halba tagamõtet sealt, kus seda ei ole. Oleks võinud küsida, et kui teos on poliitiline, siis millist poliitilist seisukohta see esindab. Otsisin arvustuse üles. Seal kirjutati, et osalt on Keres ise vastutav, et ta on selliseid artikleid kirjutanud, aga ta on avaldanud "Päevalehes" ka teistsuguseid artikleid, näiteks raamatute saatesõnu, ja see raamat on koostaja soperdis. Võibolla tahtis arvustaja, et oleks avaldatud partiianalüüse, aga seda tööd polnud mult tellitud. Oleks võinud küsida, et miks ma pean otsima saatesõnu ajalehest, kui need on raamatutes endas ka toodud. "Malekooli" saatesõna olin raamatusse pannud. Võibolla arvustaja pidas silmas, et Keres on avaldanud arvamusi raamatute kohta, mille autor ta ise ei ole. Aga mul tuli raamatu koostamisel kasutada pikema perioodi lehti kui on minu enda elu, ja ma ei saanud kõiki artikleid teada. Arvustaja teadis midagi, mida mina ei teadnud, aga see ei tähendanud, et ta oleks kõike teadnud. Kõike, mis ma sisse olin pannud, ei olnud bibliograafias ka toodud. Arvustusele oli tulnud kommentaar, et ärgu kirjutaja olgu kade, et keegi temast raamatu koostamisega ette jõudis. Olesk oli avaldanud sama raamatu kohta täiesti positiivse arvustuse ja kõik minu tuttavad suhtusid raamatu ilmumisse hästi ja isa oli öelnud värsket raamatut vaadates, et see on sõbralik raamat, seetõttu tegi "Sirbi" arvustus mulle ainult nalja. Pealegi tegi arvustuse ilmumine raamatule reklaami. Aga et üks selline arvustus oli jälle juurde tulnud, sellega võis minu vaenlaste arv lõpuks suureks kasvada.

Viies mälestamine

Toimus Kullamaa mälestusturniir. Osavõtjaid oli 28, sealhulgas hulk tavalistest päevakeskuse külastajatest tugevamaid. Esikoha sai Vihmand 6 punktiga seitsmest võimalikust. Järgnes kolm mängijat 5 punktiga, kellest Peebo oli teine, Päären kolmas ja Trohhalev neljas.

Mina sain pooled võimalikest punktidest, millega tulin 15. kohale, mis oli kaks kohta turniirieelsest paigutusest parem. Tänaseks on lõpuks välja arvutatud, et Tartu Suvel tõusis minu kiirmale reiting kaks punkti, kuigi seal üheksast mängust kuus olid pisut reitingut langetavad. Tänane turniir lubati teha samuti reitinguarvestuslik ja tõus peaks tulema suurem. Reitingut tõstvaid mänge oli neli ja pisut langetavaid kolm.

Esimese voorus kaotasin mustadega Pärnitsale, teises võitsin valgetega Põvvatit, kolmandas valgetega Karba vastu oli kõige huvitavam mäng, sest kahisin viguri, millele vastane vastas kahe viguri kahimisega. Vastane ja pealtvaataja kinnitasid, et mul oli võimalus matt panna, aga lõpuks mängisin seisu maha ja kaotasin. Neljandas voorus viigistasin mustadega Ojastega, viiendas võitsin valgetega Kalepit, kuuendas viigistasin mustadega Arstiga ja seitsmendas valgetega Šukisega. Tundub, et mängud seekord eriti meelde ei jäänud, mis tuleb võibolla kuumusest.

Eile oli ajalehes artikkel riskikäitumisest, et need, kellel selleks kalduvus on, oleksid ettevaatlikumad. Mõtlesin, kas males kahtlase käigu tegemine on ka riskikäitumine või mitte, sest tegemist on ainult mänguga? Tegelikult juba male mängimine ise on risk, sest võib kaotada. Kuna meessoost inimestele on riskikäitumine omasem, siis võibolla on see üks põhjus, miks maletajate hulgas on mehi rohkem, mitte asi pole ainult meestel tavaliselt paremini arenenud matemaatilises mõtlemises. Ma küll ei tea, kui palju naised muude võistlusspordi aladega tegelevad. Aga kui öelda, et male on risk ja kahtlane käik veel suurem risk, siis pole ikkagi selge, kas suurem risk on mängida pikalt ette valmistatud teravat varianti või ilma ette valmistamata rahulikku avangut. Minu tänane risk seisnes veel selles, et kuigi reitinguarvestuslik on turniir erandkorras, oli mul just sel nädalal vähem tahtmist ettevalmistusega tegeleda. Kui vahepeal treenisin ainult mängueelsetel päeavadel, siis seda tegin ka eile, aga viimase aja harjumusest treenida iga päev ei pidanud ma kinni. Järgmise nädala turniiriks treenin vast jälle rohkem.

Põhjendus määrab

Mõrtsukas, timukas ja sõdur tegelevad kõik tapmisega. Ametinimetuste erinevust ei määra teo tagajärg, vaid põhjendus.

Kasutasin kaheksandat köidet

Mängisime toa põrandal. Igaühel oli oma riik. Kaks riiki olid mittekristlikud, üks neist oli Tooma oma. Öeldi, et mittekristlikud riigid võivad kristlikud sisse piirata. Tõnu pühkis kõik riigid kokku. Ütlesin, et see on lubamatu kultuuri hävitamine.

Naisõppejõud viis läbi kunstiajaloo kontrolltöö. Ta andis rea küsimusi. Võtsin entsüklopeedia kaheksanda köite ja vaatasin sealt vastuseid. Kui olin pooled vastused ära kirjutanud, vaatasin, et keegi teine raamatuid ei kasuta, mistõttu lõpetasin selle ka ise. Järgmistele küsimustele ma hästi vastata ei osanud. Kirjutasin küsitud nimede taha lihtsalt "kunstnik". Viimane küsimus oli, kes on Viikmaa. Teadsin, et ka selle all mõeldi ühte kunstnikku, aga vastasin, et üks Viikmaa on Tartu kõige aktiivsem naismaletaja. Mõtlesin, kas Volpert ei ole veel aktiivsem, aga jõudsin järeldusele, et ei ole, sest Viikmaa tuleb temast viimasel ajal turniiridel ette. Kui õppejõud minu töö kätte võttis, ütles ta, et nagu Artur on öelnud, seda tööd ei ole mõtet lugema hakatagi. Vastasin, et esimestele küsimustele vastates mul läks meelst, et maha kirjutamine ei ole lubatud. See tuleb sellest, et viimasel ajal ma ei ole eriti koolis käinud. Kodus teen sellist tööd, mille puhul peetakse kiiduväärseks, kui ma kõik asjad järele vaatan. Aga ma teadsin neid vastuseid isegi, raamatust ma ainult kontrollisin. Õpetaja kirjutas töö peale, et see on kirjutatud entsüklopeedia kaheksanda köite abil. Ühe vastuse kohta küsis ta täpsustavalt, mida ma olen vastanud. Lugesin vastuse läbi ja ütlesin, et see mees aitas kasutusele võtta õ-tähte, sest õ ja ö on raskesti eristatavad. Õpetaja ütles, et see pole keelereformi ainus põhjus. Vastasin, et keelereforme on kogu aeg läbi viidud. Mõtlesin, et seda vastust ma ikka poleks ilma entsüklopeediata kirjutada osanud. Kui ma raamatut parajasti kasutasin, ei pannud ta seda ilmselt tähele. Hakkasime vaatama filmi kunstnikest. Mina vaatasin laua all lamades. Mõtlesin, et ma ei taha enam üldse koolis käia, asi pole ainult kontrolltöös.

Keskmise vanusega klassika

Üliõpilastele öeldakse uurimistööde kaitsmisel, et miks nad pole kasutanud uuemat kirjandust. Ristiusus on küll vana pühakiri tähtsam kui uued raamatud ja kommunismis Lenin tähtsam kui hilisemad parteijuhid, aga ka ristiusk loeb Uut Testamenti kui uuemat õigemaks kui Vana Testamenti ja kommunism Leninit olulisemaks kui Marxi ja Engelsit, kuigi ka need on klassikud.

Voolik üle tee

Seisin raamatulaenutuse sabas. Mul oli käes vanast ajast pärit lugejapilet. Üks noorem üliõpilane küsis, milleks see, sest nüüd sai raamatuid üliõpilaspiletiga ka laenata. Mult võeti pilet käest ja volditi lahti. Ma ei teadnudki varem, et see lahtivolditav on. Nüüd pidin inimesi endast järjekorras mööda laskma, et enne pilet korda tagasi teha. Aga ise ma seda kokku voltida ei osanud. Nõudsin, et lahtivoltija seda ise teeks. Tal võttis ka see aega. Istusime nooremate üliõpilastega ringis. Üks neist ütles, et kui inimene on nii hea, nagu mina, siis peab teda aitama. Kui hakati riidehoidu minema, ütles Artur, et minust tuleb eemale hoida. Kortsutasin tal selle eest nägu. Artur ütles, et niimoodi ma pigistan tal silma peast. Erik oli nõus minuga koos koju minema, aga vähemalt trepist alla eelistasin minna üksi.

Üks noorematest üliõpilastest hakkas teisega pahandama. Selle teise nimi oli Churchill. Ta küsis, et kas pahandaja tahab temaga tülli minna. Ta oli peaminister Churchilli järeltulija ja võis tulevikus ise sama tähtsaks saada. Olin vana kodu juures. Vedasin lasteaiast oma maja juurde vooliku. Nüüd läks voolik üle autotee ja autod võisid temast üle sõita. Kastsin voolikuga liivahunnikut, mis oli kõnniteele viskamiseks valmis pandud. Viskaja seisis lähedal. Tahtsin teha liiva paremini visatavaks, aga hakkasin mõtlema, et nüüd võib ta just kinni jäätuda.

Kardina valgel

Päike paistab nagu kardin. Kui tahta päiksepaistelisel päeval midagi arvutiga teha, tuleb kardin ette tõmmata. Ja kui ei taha, tuleb ikkagi. Peaks streikima hakkama. Ühes riigis olevat streikijad neid peksnud, kes tahtsid tööd teha. Mina ei peksaks. Peks ja poks on sarnased sõnad. Lihavõttemuna meenutab poksikinnast. Voodi peal vedelesid kolme sõrmega kindad. See võis ka mitte voodi olla. Vanasti käisin ma voodi all. Vahepeal oli minu voodi all lauavirn. Ma pole sel aastal veel laudpõrandaga rõdul lugenud. Köögis on ka laudpõrand. Alguses ei olnud. Kui lauad pandi, siis algul liiga suurte pragudega ja sodi läks vahele. Sodi läheb ka kapi ja pliidi vahele. Ühel päeval küsisin, kas elektripliit on ka kodukolle. Kodutu on ühtlasi kodukoldetu. Üks aasta oli minu mälu järgi rahvusvaheline kodutute aasta. Siis pidi vist igal rahval kodutuid olema. Potjomkini kodutu eest saaks hoolitseda. Raamatus Potjomkinist öeldi, et Potjomkini küla polnud olemas, tegelikult olevat ta ehitanud päriselt linnu. Ma pole viimaseid selle sarja raamatuid ostnud. Kui ütlesin, et kõige rohkem laenatakse Eesti kirjanikest Tohvri raamatuid, siis ei teatudki sellist autorit ja soovitati mõni ta raamat osta. Varsti tuli meelde, et oleks nagu temast kunagi kuulnud. Kuna see on varjunimi, siis võibolla räägiti teise nime all, aga õiget nime ma ei tea. Nimi ei rikkuvat meest. Aga miks siis varjunimesid võetakse?

Ussitanud karu

Oudekki kasutas oma blogis kolme sõna, mille mina olin enne kirja pannud oma blogisse. Ta võttiski need minu blogist, sest otsingumootor näitas, et neid sõnu esineb ainult kolmel võrguleheküljel. Aga ühes blogis oli neid tarvitatud juba enne mind. Võimalik, et enne seda oli neid väljaspool võrku kasutatud palju. Vaatasin kaarte. Sain teada, et üks nähtus esineb Ameerikas ainult Oregoni osariigis ja mõnedes teistes osariikides, aga mitte kõikides. Henn võttis kätte oma mängukaru ja ütles, et see tuleb vist ära visata. Mina vaidlesin vastu, et kui Tõnis ja Joosep siin käivad, siis nad mängivad sellega, see tasub alles hoida. Henn näitas, et aga see on usse täis läinud. Samasugused ussid olid ka minu karu küljes. Aga karude äraviskamine vist ka ei oleks päästnud, sest ussitama olid võibolla läinud kõik meie riided ja vaibad, mis pidid nüüd hävima. Läksime trepist alla ja astusime neid usse surnuks.

Vaatasin kataloogist, kas minu koostatud Tõnissoni raamat on jõudnud juba raamatupoodi. Nägin, et enne on sinna jõudnud 2006 soome keeles ilmunud ja 2007 eesti keelde tõlgitud raamat Tõnissonist. Või olid mõlemad ilmunud siiski 2010. Soomlane tundis huvi, kes ma olen. Rääkisin, et pärast kooli lõpetamist anti mulle valida, kas juhtida Helsingi vallutamist või koostada see raamat. Nimetasin, kes on minu ajaloolastest esivanemad. Vanavanaisa kohta oleks võibolla õigem olnud öelda arheoloog, aga teda oli ajaloolaseks ka nimetatud. Kui Soome liideti Vene keisririigiga, käsutati kõik soomlased ühele platsile. Soomlased ei olnudki vallutamise pärast väga õnnetud, vaid soome rahva saatuse pärast õnnelike nägudega. Varsti anti neile käsk selg ees tagasi minna.

Tänasest kuumast päevast

Tänaseks anti mulle puhas särk. See on suuremalt jaolt musta värvi, mistõttu kuuma ilmaga ehk ei ole kõige õigem selga panna. Aga valget on ka. Kui välja läksin, tundsin kohe, et särgi all läheb kuumaks. Lohutasin ennast sellega, et veel kuumemal maal Itaalias kandsid fašistid ka musti särke. Varsti ei pannud ma enam kuuma nii väga tähele. Sõitsin kahe erineva liini bussiga. Mõlema juht hakkas ühes peatuses enne uksi kinni panema, kui kõik soovijad siseneda jõudsid. Kui sellest pärast kodus rääkisin, arvati, et juhid on kuumast segaseks läinud. Arstiga rääkisin ankeedist, mida eelmine kord õde minu eest oli täitnud. Tol korral arvasin, et küsimused on tervisliku seisundi määramiseks, aga nüüd selgus, et siiski rahalise olukorra hindamiseks. Küsimusest kuulamisseadmete kohta olin kahtlema hakanud, kas taheti teada, kas mul on kuuldeaparaat, või seda, kas ma kuulan raadiot. Selgus, et mõeldi siiski kuuldeaparaati. Teisel juhul oleks vastus olnud vastupidine.

Mõtlen kolmanda paberluulekogu väljaandmisele, kus oleks rangem valik kui võrgukogudel. Tänaseks sain käsikirja kohta esimese tagasiside, et ma olen vist tõesti paremad luuletused välja valinud. Lugeja polnud küll veel keskkohast kaugemale jõudnud. Algul kartsin, et kui valin enda meelest kõige paremad, siis lugejate meelest võivad need hoopis halvemad olla.

Õpitud abitus

Ema parandas minu kirjutatud teksti. Mina magasin. Ema tuli korraks minu voodi juurde ja näitas eemalt, et ühes lõigus läksin ma lausa sina-vormile, see on ahvimine. Püüdsin mitte ärgata ja tegin vastuseks ainult segaseid häälitsusi. Mul ei olnud aimugi, kelle poole ma olin sina-vormis pöördunud. Seda võis tekstis ka pikemalt olla. Mina tegin seekord väljatrükile parandusi musta pastakaga, et oleks trükivärviga sama värvi ja ei torkaks silma. Ema tuli varsti tagasi ja küsis, kus on Humboldt öelnud, et üks tont käib mööda Euroopat. Põhiline, kes seda öelnud oli, oli Marx. Magasin ilma riieteta Tõnu voodi peal, kui Henn võttis kardina eest, et midagi rõdul õiendada. Tondi all mõeldigi vist ilma riieteta inimest. Lõpuks läksin kardina eest tõmbamise peale nii vihaseks, et viskasin oma kella läbi lahtise akna rõdule. Läksin oma voodisse tagasi. Keerutasin läbi une jalgu. Lõpuks hakkasin mõtlema, et niiviisi küsimuste peale edasi magada püüdmine ei ole õige. Kui mul oleks vaja kuskile hommikul vara kella pealt minna, siis ärkaksin üles. Seda, et ma üles ei ärka, nimetatakse õpitud abituseks. Nüüd tulin voodist välja ja proovisin sõrmedega silmi lahti teha. Ma ei ärganud, aga seisin vähemalt püsti. Vaatasin raamaturiiulit, kus oli palju huvitavaid raamatuid. Mõtlesin, et võiks unenägu nende lugemiseks kasutada. Läksin vannituppa. Tahtsin ust lukku panna, aga kuigi lukukeel tuli välja, ei jäänud uks kinni, vaid vajus lausa praokile. Teisel katsel kordus sama lugu. Mõtlesin, et ma ei saa jääda lukuga õiendama. Kui ust kinni panna ei õnnestu, võin minna duši alla ka pärani uksega. Ja oma toast riideid tooma võin minna ilma riieteta.

Laenutuste arvud 2009

On selgunud 2009. aasta laenutuste arvud. Üldsuundumus on, et tundmatud tõlkijad on eespool kui tuntud eesti autorid. Minu autoriõigusega teoste laenutuste arv on 2008. aastaga võrreldes veidi langenud ja oli möödunud aastal 444, mille eest mulle maksti 289 krooni ja 43 senti miinus tulumaks. Võrdluseks, et minu isa laenutuste arv on mõnekümne võrra kasvanud ja on nüüd 3827, mille eest ta sai 3860 krooni ja 88 senti.

Õpetaja karistamine

Vangivalvur lubas kahel vangil omavahel rääkida. Nii said nad pikalt plaane teha. Ühel päeval astus kongi vangivalvuri poeg. Ta hüppas ühte pilusse, mis läks laiemaks, ja sõitis sealt alla. Nüüd oli vangidel põgenemistee selge. Kolm vangi hüppasid järele ja jõudsid esimesele korrusele. Seal olid naised, kes ei suhtunud põgenemisse vaenulikult. Sealtkaudu pääses hoonest välja. Põgenikud jätkasid põgenemist jalgratastel. Aga siis tuli selja tagant neljas jalgratas, mis liikus neist kõigist kiiremini. See jalgratas sõitis järjest kõigi kolme põgeniku ratastele sisse.

Läksin kooli kolmanda korruse wc-sse. Seal olid põranda sees augud. Küsisin, kas siin enam potte ei olegi. Üks väiksem poiss ütles, et selles koolis ei ole. Ta oli nähtavasti meie kooli mõnest muust koolist üle tulnud. Siis nägin, et teisel pool üks pott siiski on. Väiksem poiss istus selle peale. Ta hakkas torust alla vajuma. Ta hüüdis, et aidake. Sain tal veel kannast kinni ja tõmbasin ta välja. Ta ei saanud aru, miks ta oli vajunud. Ütlesin, et seda nimetatakse vooluks. Erik muutus lõbusaks ja pistis selle poisi uuesti potti, seekord jalad ees. Poiss hakkas jälle torusse vajuma. Seekord tõmbasin ta välja kätest.

Üks meesõpetaja mõisteti ühe poisi juustest tirimise eest viieks aastaks vangi ja ta kaotas õiguse edaspidi õpetajana töötada. Ütlesin, et see otsus teeb häbi kohtusse kaebajale, mitte õpetajale. Juhtum oli võetud videosse. Õpetaja vaidles pikalt ühe poisiga. Siis hakkas õpetaja joostes klassist välja minema ja tõmbas jooksu pealt selle poisi pinginaabrit juustest, nii et see hakkas nutma. Õpetaja ajas poisid segi, tegelikult oli ta tahtnud karistada seda, kellega oli vaielnud. Muidugi ta tõmbas liiga kõvasti. Õpetajat karistati ka kääridega torkamise eest, aga see oli valekaebus. Videos näidati, et üks poiss, kes oli hoidnud kääre pükstes, andis need juustest tõmmatud poisile. See mõtles natuke, mida nendega teha, ja siis läks nendega klassist välja. Tegelikult oli kääride pükstes hoidja need talle andnud selleks, et õpilane ise õpetajat kääridega lööks. Isa karistas ühte venda. Küsisin, kas ta tahab, et mõni loll teda ka kohtusse annaks.

Toomas ütles, et ta loeb minu blogisissekandeid huviga. Mõtlesin, et Toomas ongi siis minu blogi uus lugeja. Kirjutasin uue sissekande, milles ütlesin, et arvatavasti mõistan mina oma raamatuga Bulgaaria hukka. Sildiks panin "arvamus". Tegelikult oli see väljamõeldis ja väljamõeldistel ma polnud varem seda silti kasutanud. Toomas ütles, et see sissekanne talle ei meeldi. Mõtlesin, et siis kustutan selle ära või panen sildiks "arvamuse" asemel "raamat". Mõnele teisele lugejale poleks meeldinud mõni teine sissekanne, aga mõtlesin, et võtan arvesse olemasoleva lugeja seisukohta. See sissekanne oli uimase peaga kirjutatud. Värske peaga oleks mul jälle paremad sissekanded tulnud.

Ema rääkis, et Pillel on probleeme ühe tuntud mehega. Pille ja see mees käisid mõlemad mängimas arvutimänge, kus tuli teha rõvedusi, ja see mees rääkis mängimise ajal veel eriti rõvedat juttu. Jõudsime müüri servani, kust ei saanud alla. Leidsin lahenduse, et alla saab läbi maja minnes. Majas olid soome-ugri riigid, aga need ei kutsunud meid sisse.

Vanapagan ja välk

Vanarahvas arvas, et vanapagan kardab välku. Tol ajal muud elektrit ei olnud, aga kui ta juba välku kardab, siis peaks ta kartma igasugust elektrit. Kui panna korterile või autole sissemurdjate vasu elektrisignalisatsioon, võib see vanapagana eemale hoida.

Aga venelastel üks sõna eestlaste kohta olevat "kuraatõ". Kui sellel hüüdnimel tõepõhi all on, siis võibolla sellepärast ongi eestlased elektrijaamade piirkonnast lahkunud. Ja nüüd ei taheta Eesti teise otsa isegi tuuleelektrijaamu.

32 värvi nupud

Läksin maleklassi ja vaatasin vildikakarpi. Ütlesin, et selles on ju rohkem erinevaid värve kui algseisus malenuppe. Nii sai iga nupu erinevat värvi värvida. Küsisti, mis auhinna Trohhelev Tartu meistriks tuleku eest sai. Vastasin, et mina sain ainult punkte ja mängida. Mõtlesin, et kui uksest tuleks sisse tulistaja, siis peidaksin laua alla või kappi. Aga niimoodi ei hakkaks ma vastu. Saabus kaks naist, kellest üks oli õppejõud. Nad tulid minu juurde ja üks naistest õnnitles mind. Küsisin, mille eest. Ta ütles, et ükskõik mille eest.

Üks võõras inimene kirjutas, et meie peres on nii, et mina teen värvusmuusikat ja Tõnu kuulab ja kritiseerib. Ütlesin, et selline jutt võib tulla sellest, et minu koduleheküljel saab taustavärve valida. Lahti oli elektrikapp, kus kõik nupud olid samas asendis. Saabus Henn, kes pani ühe nupu teise asendisse, öeldes, et nii peab olema. Minu arvamus ei maksnud midagi. Nuppude asend näitas, milline päeva aeg on kõige tähtsam. Henn tegi kõige tähtsamaks kella kaheksa hommikul. Nupu asendist sõltus inimese enesetunne sel kellaajal, ja valel kellaajal elektri kulutamise eest olid suuremad maksud. Mina ütlesin, et kell kaheksa hommikul ma alles magan, minu jaoks on kõige tähtsam aeg kella 10-12 vahel õhtul. Magasin oma voodis. Tõnu või keegi tuli minu voodi juurde ja pistis käe padja alla, et võtta ära kell ja taskurätt. Haarasin läbi une tal käest kinni, et teda takistada, ja rääkisin, et ma ei luba. Läksin magades vannituppa, et vaadata, milline mu peegelpilt selles unenäos on. Nägin peegeldust sellest hoolimata, et laetuli oli kusutus.

Aasta esimene auhind

Täna toimus ringsüsteemis 8 osavõtjaga turniir mõtlemisajaga 15 minutit. Kohtunik Peebo pakkus võimalust mängida natuke lühema ajaga, aga seda ei soovitud. Esikoha sai Raidväli 5 punktiga, teise Seljodkin samuti 5, kolmanda Volpert 4,5, neljanda mina 4 ja viienda Arst samuti 4. Võitsin teist nädalat järjest turniiri võitjat. Kui oleksin võitnud veel viimases voorus Seljodkinit, oleksin saanud ise esikoha. Seis andis juba võitmiseks lootust, aga vist ei pidanud närvid vastu. Sain viimase auhinna, milleks on kommikarp.

1. voor
Runnel-Ivainen
Philidori avangu järel toimus pikem viguritega manööverdamine, kuni mul õnnestus minna lippu.

2. voor
Ojaste-Runnel
Mängisime Slaavi kaitset käiguga 3. c5. Ratsulõppmängus oli mul ettur rohkem, aga soovimatusest viiki teha mängisin seisu maha ja lõpuks kukkus mul aeg.

3. voor
Runnel-Volpert
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. c3 Og7 5. 0-0 a6 6. Oa4 b5 7. Oc2 Rf6 8. d4 cd 9. cd d6 10. h3 0-0 11. Rc3 Ob7 12. Of4 Rb4 13. Ob1 Vc8 14. a3 Rc6 15. Oa2 Ra5 16. Ve1 Rc4 17. Oc4 Vc4 18. Ld2 La5 19. Oh6 Vfc8 20. Og7 Kg7 21. b4 Lc7 22. e5 Vc3 23. ef+ ef 24. d5 Vc2 25. Ld4 Lc3 26. Lb6 Od5 27. Ld6 Of3 28. La6 Ld2 29. Vf1 Oe2 30. Vfe1 Oc4 31. La7 Vd8 32. Ve7 Ld4 33. Lb7 La1+ 0:1

4. voor
Runnel-Arst
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c6 4. e5 Re7 5. f4 Rf5 6. Rf3 Oe7 7. g4 (või käisin enne Od3) Oh4+ 8. Ke2 ja musta oda läks käikude g5 ja Rh4 järel kaotsi. Esialgu sai ta mõningase kompensatsiooni kaugele tungiva c-etturi näol, kuid väljal a2 jäi lõksu ka must ratsu ja valge võitis.

5. voor
Raidväli-Runnel
1. d4 Rf6 2. e3 d5 3. f4 Re4 4. Rf3 Og4 5. Oe2 Of3 6. Of3 f5 7. c4 c6 8. cd cd 9. 0-0 Rd7 10. Rd2 Rdf6 11. Re4 Re4 12. Oe4 de 13. Lb3 Ld7 14. Od2 e6 15. Vac1 Oe7 16. Vc3 0-0 17. Vfc1 Vac8 18. Lc2 Vc3 19. Lc3 Vd8 20. Lc7 Od6 21. Ld7 Vd7 22. Vc8+ Kf7 23. Va8 a6 24. Oa5 Oc7 25. Ob4 Vd8 26. Va7 Vb8 27. Oc5 Ke8 28. a3 Kd7 29. b3 Kc6 30. b4 Ob6 31. b5+ Kb5 0:1

6. voor
Runnel-Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 5. Oc6 bc 6. 0-0 Rf6 7. Re5 Re4 8. Ve1 d5 9. d3 Lf6 10. de Oc5 11. Rf3 jne. valge võiduga.

7. voor
Seljodkin-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Od3 Od3 5. Ld3 e6 6. f4 La5+ 7. c3 La6 8. La6 Ra6 9. g4 h5 10. g5 g6 11. Rf3 Re7 12. Rh4 c5 13. Oe3 Rc6 14. Rd2 cd 15. Od4 Rd4 16. cd Rb4 17. 0-0 Rc2 18. Vac1 Rd4 19. Vc7 Vb8 20. Kf2 Rc6 21. f5 Oc5+ 22. Kg2 Ob6 23. fg fg 24. Vg7 Re5 25. Rg6 Rg6 26. Vg6 Od4 27. Ve6+ ja mu seis läks järjest halvemaks, kuni kaotasin ajaga.

Etnilised puhastused Eestis

Aastal 1939 viis Hitler Eestis läbi etnilise puhastuse, kutsudes baltisakslased ära. Mõni aasta hiljem teostasid natsid siin järgmise etnilise puhastuse, hävitades juudid. Tehti plaane ka Eesti eestlastest puhastamiseks, aga selleni ei jõutud. Mis sakslastel pooleli jäi, seda jätkas Nõukogude võim. Nüüd on vähemalt Narva linn enamvähem puhas. Eestlased ei peaks kodumaa oma rahvast puhastamist vähemalt oma käte ja jalgadega jätkama.

Vene karu

Olin füüsika klassis tunnis. Mõtlesin, et seletan introvertide ja ekstravertide erinevust sellega, et ekstraverdid istuvad kahekaupa, aga introverdid üksi. Mina istusin eespool pingis üksi ja üks teine poiss viimases pingis, aga tema juurde ma ei läinud. Tegelikult vaatasin tagapool istujatele siiski otsa. Õpetaja oli meile esitanud küsimuse, kas me teame, millistest riikidest Venemaa varem on koosnenud. Kirjutati vastuseid. Kirjutati, milliseid kaarte on olemas. Jagomägi kirjutas, milliselt võrgulehelt saab vaadata geenikaarte. Vastustepaberi kohta olin saatnud ühele inimesele kirja, et sealt saab andmeid, aga nüüd hakkas tunduma, et teised kirjutavad sinna nalju. Magasin laua peal nagu vene karu. Jagomägi oli mind eile saunas näinud, kus ma olin sama moodi maganud. Kirjand tuli kirjutada vene karust. Õpetaja soovitas, et võiks kirjutada näiteks, miks on karud üldse inimestele tähtsad. Mõtlesin, et võiks vastata, et ükskord ma hakkasin ühes töös küsimust teise küsimusega edasi arendama ja seda parandanud õpetaja pidas seda väga halvaks. Mõtlesin, et ühel tüdrukul, kelle majas ma ööbisin, võib sündida laps, ja ta ei tea, kust ta selle lapse sai. Sel juhul ütlen, et tema pool ööbides nägin sellise unenäo, et arvatavasti üks meist käis kuutõbisena ringi. Juhul kui tema nägi samasuguse unenäo, tasub kontrollida, ega see minu laps ei ole.