Ürituste päevad

Kirjutasin enne magamajäämist voodi peal kaustikusse. Ühes lauses pöördusin lugejate poole. Järgmises lauses võtsin kohe teise suuna, muidu oleks Helina võinud arvata, et annangi seda kaustikut pereliikmetele lugeda. Isa kuulas laste linti. Mina rääkisin lindil naljajuttu ja vennad lugesid luuletusi. Vennad rääkisid lapse häälega, aga minu hääl kärises. Kui lint jõudis ringiga jälle minu jutuni, katkes see ära. Vaatasin järele, et isa keris linti selles kohas kiirendusega edasi. Minu häält oli lindil isegi vendadest vähem. Vaadati vanu fotosid. Pille ei olnud rahul, et teda oli pildistatud sünge näoga. Et selliseid fotosid rohkem teha ei saaks, oli ta hiljem rõõmsamat nägu tegema hakanud. Kõndisin tumbade peal ja mul oli raskusi tasakaalu hoidmisega.

Vaatasin pealt malepartiid. Näitasin näpuga, mis suunas saaks üks mängijatest hea käigu teha. Seejärel mõtlesin vabandada, et mul läks meelest, et käike ei tohi ette öelda. Aga ma ei hakanud vabandama, sest keegi ei pannud arvatavasti ette näitamist tähelegi. Mängijatel kogunesid viimased etturid ja kuningad samale liinile. Lepiti viiki. Seejärel näitas üks mängijatest, et ühel neist oli mõne hetke eest võit olemas. Toimusid ürituste päevad. Täitsin ankeeti, millistel üritustel ma osalen. Lõpus küsiti, kas ma klubisid ka kasutan, ja selle järel, kas ma veel ühte kohta kasutan. Vastasin, et kasutan. Selle peale tulid kahe klubiruumi pildi ja viimasena küsitud koha ruumi ümber raamid. Võtsin kahel viimasel küsimusel mulli seest täpi uuesti ära, mispeale raamid kadusid. Olin öelnud Sandrile, et neljapäeval jääb Balti apelli aastapäeva turniir ära. Nüüd sain teada, et tegemist ei ole maleturniiriga, vaid korvpalliturniiriga, järelikult see siiski toimub. Oleks võinud Sandrile seda ka öelda, aga võibolla ta sai isegi aru, et minu eelmine jutt ei pruugi õige olla. Arvutis oli toodud ära Balti apelli tekst, aga muu teksti taustal. Läksin linna serva Sõpruse poe juurde. Seal seisid rivis võimlejad. Läksin rivi otsast mööda.