Süüdistus soperdamises

Olid jõulud. Ema ütles, et "Sirbis" ilmus kolmandiku lehekülje pikkune arvustus minu koostatud Kerese raamatu kohta. Arvustuses olevat öeldud, et see on läbinisti poliitiline teos. Ema arvates oli see arvustaja meelest halb. Mina mäletasin, et ema leiab vahel halba tagamõtet sealt, kus seda ei ole. Oleks võinud küsida, et kui teos on poliitiline, siis millist poliitilist seisukohta see esindab. Otsisin arvustuse üles. Seal kirjutati, et osalt on Keres ise vastutav, et ta on selliseid artikleid kirjutanud, aga ta on avaldanud "Päevalehes" ka teistsuguseid artikleid, näiteks raamatute saatesõnu, ja see raamat on koostaja soperdis. Võibolla tahtis arvustaja, et oleks avaldatud partiianalüüse, aga seda tööd polnud mult tellitud. Oleks võinud küsida, et miks ma pean otsima saatesõnu ajalehest, kui need on raamatutes endas ka toodud. "Malekooli" saatesõna olin raamatusse pannud. Võibolla arvustaja pidas silmas, et Keres on avaldanud arvamusi raamatute kohta, mille autor ta ise ei ole. Aga mul tuli raamatu koostamisel kasutada pikema perioodi lehti kui on minu enda elu, ja ma ei saanud kõiki artikleid teada. Arvustaja teadis midagi, mida mina ei teadnud, aga see ei tähendanud, et ta oleks kõike teadnud. Kõike, mis ma sisse olin pannud, ei olnud bibliograafias ka toodud. Arvustusele oli tulnud kommentaar, et ärgu kirjutaja olgu kade, et keegi temast raamatu koostamisega ette jõudis. Olesk oli avaldanud sama raamatu kohta täiesti positiivse arvustuse ja kõik minu tuttavad suhtusid raamatu ilmumisse hästi ja isa oli öelnud värsket raamatut vaadates, et see on sõbralik raamat, seetõttu tegi "Sirbi" arvustus mulle ainult nalja. Pealegi tegi arvustuse ilmumine raamatule reklaami. Aga et üks selline arvustus oli jälle juurde tulnud, sellega võis minu vaenlaste arv lõpuks suureks kasvada.