Läksin maleklassi ja vaatasin vildikakarpi. Ütlesin, et selles on ju rohkem erinevaid värve kui algseisus malenuppe. Nii sai iga nupu erinevat värvi värvida. Küsisti, mis auhinna Trohhelev Tartu meistriks tuleku eest sai. Vastasin, et mina sain ainult punkte ja mängida. Mõtlesin, et kui uksest tuleks sisse tulistaja, siis peidaksin laua alla või kappi. Aga niimoodi ei hakkaks ma vastu. Saabus kaks naist, kellest üks oli õppejõud. Nad tulid minu juurde ja üks naistest õnnitles mind. Küsisin, mille eest. Ta ütles, et ükskõik mille eest.
Üks võõras inimene kirjutas, et meie peres on nii, et mina teen värvusmuusikat ja Tõnu kuulab ja kritiseerib. Ütlesin, et selline jutt võib tulla sellest, et minu koduleheküljel saab taustavärve valida. Lahti oli elektrikapp, kus kõik nupud olid samas asendis. Saabus Henn, kes pani ühe nupu teise asendisse, öeldes, et nii peab olema. Minu arvamus ei maksnud midagi. Nuppude asend näitas, milline päeva aeg on kõige tähtsam. Henn tegi kõige tähtsamaks kella kaheksa hommikul. Nupu asendist sõltus inimese enesetunne sel kellaajal, ja valel kellaajal elektri kulutamise eest olid suuremad maksud. Mina ütlesin, et kell kaheksa hommikul ma alles magan, minu jaoks on kõige tähtsam aeg kella 10-12 vahel õhtul. Magasin oma voodis. Tõnu või keegi tuli minu voodi juurde ja pistis käe padja alla, et võtta ära kell ja taskurätt. Haarasin läbi une tal käest kinni, et teda takistada, ja rääkisin, et ma ei luba. Läksin magades vannituppa, et vaadata, milline mu peegelpilt selles unenäos on. Nägin peegeldust sellest hoolimata, et laetuli oli kusutus.
laupäev, juuli 03, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar