Inimene kraadiklaasis

Öeldi, et uus Tartu kaart on vigane, seetõttu annab meie kirjastus ise ühe raamatu vahel Tartu kaardi välja. Kaardi mustand oli laua peal. Taheti vist, et kõik sellelt vigu leida aitaksid. Leidsingi kohe vea, et Kreutzwaldi tänava asemel oli käänatud Kreutzwalde. Kesklinna oli joonistatud uus tänava moodi rada, mida mööda pidid kõndima paljad. Oli joonistatud üldse palju uusi tänavaid ja neile kõigile olid antud kaasaegsed nimed. Ühe tänava nimi oli Eesti heterogeenide tänav. Oli lisatud kuulsamate Tartust pärit inimeste nimekiri. Mul polnud meeles, et Veingold oli varem Tartus elanud. Pireti nime nähes ütles Pille, et Piret on temast kaks korda noorem, aga tuuakse alati ära, sest ta sai noorelt välismaale. Parandasin, et Piret on Pillest vanem. Pille ütles, et õige jah, vanem. Kui kedagi oli üks kord eksikombel väljapaistvaks isikuks nimetatud, siis hakkasid teised seda esimese ütleja eeskujul kordama. Piretit oli varem nimetanud meie kooli direktor ja esimesena vist Pille ise oma ajaleheartiklis. Samal ajal polnud Pireti isa nimetatud.

Mõtlesin, et doktoritööd on mul juba palju lihtsam kirjutada kui magistritööd, sest nüüd on kuhjunud nii palju teadmisi ja oskan paremini mõelda. Kui magistritöö kaitsekõnega oli probleem, et kuidas ma nõutud pikkuse täis saan, siis doktoritöö puhul ei saanud sellist probleemi tulla. Mõtlesin kirjutada, et Mussolini on öelnud palju ilusaid lauseid, nagu "Ärge arvake, et minu smokingi all enam minu must särk ei ole," või "Parem on elada üks päev lõvina kui sada päeva lambana". Selle musta särgi ütluses oli kõige naljakam, et seda ei saanud kontrollida, sest särk ei paistnud smokingi alt välja. Mussolini ütles seda, kui fašistid olid vahepeal kultuursemateks muutunud ja arvati juba, et nii jääbki. Pärast Teine maailmasõda tõestas, et ei jäänud. Valmistusin juba doktorieksamiks, aga polnud veel doktorantuuri sisse astunudki.

Kõndisin üle Toomemäe. Nõukogude ajal olin iga kord mõelnud, et Toomemäel ei ole Nõukogude võimu üldse tunda. Nüüd ma ei saanud enam hästi aru, miks ma nii olin mõelnud, sest kuigi seal ei olnud punaseid ausambaid, oli Saksa okupatsiooni ajal Vallikraavi tänaval olnud sõjavägi ja Nõukogude okupatsiooni ajal KGB. Olin ühes majas. Seal elas perekond, kellele naabrid olid ükskord ise andnud pealtkuulamisaparaadi, et nende juttu pealt kuulata. Perekond ei olnud seda ammu kasutanud, aga nüüd torkas perenaine aparaadi elektrikontakti, nii et see hakkas läbi seina tulevat juttu võimendama. Teiste juttude salaja lindistamine oli keelatud, mis oli arusaamatu, sest niiviisi läks enamus juttudest kaduma. Kuigi naabrid olid andnud aparaadi enda pealtkuulamiseks ise, tekkis seda kasutades ikkagi süütunne, et mis siis saab, kui see välja tuleb.

Henn raputas kraadiklaasi, mille sees oli tita. Tirisin Hennu selle eest juustest. Üks tita pani endale ise kraadiklaasi kaenla alla, kuigi ta ei teadnud, mis selle tegevuse mõte on. Olin kesklinnas. Ühel tänaval karjus magaja appi. Läksin teisele tänavale vaatama, ega seal ka magajatega midagi juhtunud ei ole.