Lamp ei läinud enam põlema. See tuli sellest, et lülitit oli vaja aeg-ajalt puhastada. Puhastasin teda noaga. Pidin ära sõitma. Aga Helina oli lubanud just mulle kirja saata. Niiviisi ei oleks ma kirja kohe kätte saanud. Aga võis ka olla, et Helina ei täida lubadust. Ema oli minu sahtlit korda teinud. Küsisin, kui palju asju ta ära viskas. Ema vastas, et seda ta ei ütle, mitte eriti palju. Ta ütles, et sinise karbi viskas ta ära. Selgus aga, et ta polnud visanud mitte ainult karpi, vaid ka karbi sisu, milleks olid eriti väärtuslikud vanad paberid. Sain vihaseks, võtsin need paberikorvist välja ja panin sahtlisse tagasi. Sahtlis oli asjade järjekorda muudetud. Helina kirjad olid pandud tahapoole. Mõtlesin, et need panen varsti ette tagasi. Sahtlisse olid pandud minu margid, mis tähendas, et ema oli margialbumi ära visanud. Mõtlesin, et ei tea, kumma albumi. Aga mul ainult üks margialbum oligi olnud, sest teise olin juba varem vennale andnud. Ema küsis, kas malepartiide väljalõiked võib ära visata. Vastasin, et ei või, milleks need väljalõiked siis tehtud on. Pidin juba kodust väljuma, aga magasin ikka veel. Ma ei osanud kuidagi ärgata. Tulin mõttele, et võtan püksid jalast, sest selle peale olen alati ärganud. Püksid jäid jalalabade külge kinni. Ma ei ärganud ikkagi. Läksin rõdule. Minu jalad olid põrandast kõrgemal. Lendasin üldse üle rõdu ääre. Mõtlesin, et olen kuulnud, et unenägudes võib kõike teha, näiteks lennata. Lendasin kõrvalrõdule. Seal tuli meelde, et mul oli ju põhimõte, et unenägudes ma üle rõduääre ei lähe, sest võin päriselt unes kõndida. Seetõttu ma enam rohkem lendama ei läinud. Võibolla päriselt parajasti kukkusin. Aga unenäos läksin suurde tuppa ja seisin laua peale. Vend meenutas, et mereäärses kohas olin autoga merre sõitnud. Ta küsis, kes mind välja tõmbas.
Katsusin, kas potis on muld märg. Seejuures sai sõrm mullaseks ja taimevarre vastu torkamisest tuli verepiisk välja. Ma olin teetanuse vastu vaktsineerimata. Võibolla ma ei saanud teetanust, sest ma ei näinud, et muld ja veri oleks kokku puutunud. Aga võibolla veri varjas lihtsalt selles punktis mulla ära. Isegi kui nad kokku puutusid, ei pruukinud ma nakatumiseks piisavalt pisikuid saada, sest haav oli väike. Aga oli kirjutatud, et teetanust võib saada isegi kriimustustest. Igas mullas siiski teetanuse pisikut ei leidugi. Vanaema oli öelnud, et oht on rohkem seal, kus on sõnnikut. Uudistes räägiti tuntud inimestest, kes olid tahtnud teetanuse vastu vaktsineerida. Ühel neist oli see õnnestunud, aga kahel mitte. Üks, kes oli tulutult vaktsineerimist nõudnud, oli kukkunud lennukitrepilt mulla sisse, nii et põlv läks katki. Nägin, et palmipoti mulla sees on mesilasepesa. Seetõttu viisin selle poti rõdule. Teisel rõdul oli meil olnud üks aasta herilasepesa ja siis ei olnud selle toa akent üldse avada saanud, muidu tulid herialsed sisse. Aga mesilastega oli vist sissetuleku oht väiksem, sest mesilased lendasid ainult mööda kindlat korjeteed õite juurde. Tähtis oli ainult alguses akent kinni hoida, et nad seda teed lendama ei harjuks. Lähenes talv. Ütlesin emale, et nüüd ei saa palmi kasta, muidu mesilased jäätuvad surnuks. Ema ütles, et ei saa jah. Tegelikult teised mullas elavad loomad pidid kuidagi jäätumise üle elama. Aga ema ütles, et rõdul olevaid taimi ei peagi kastama, sest nad saavad taevast ka sademeid. Mina ütlesin, et palm ei ela külmakraade üle. Ühest pidime loobuma, kas mesilastest või palmist.
Vaatasime valgetelt paberitelt pilte. Rääkisin, et olen sinna oma mujal olevaid pilte ümber joonistanud, need on ju ära tuntavad. Siis tuli ette lehekülg, kus mees ja naine tantsisid, naisel oli vähe riideid seljas ja rinnad olid välja joonistatud, mis ei olnud minu piltidele üldse iseloomulik. Küsiti, kas need pildid on tõesti minu joonistatud. Ütlesin, et mina ei tea. Klaus ütles, et sinna pani tema oma pilte. Teine vend näitas, et joonistaja nimeks on märgitud hoopis F. Väljas algas kohutavalt vali muusika, mida keerati järjest kõvemaks. Üks vend läks neid poisse aknale keelama. Mina mõtlesin, et see on mürakahur ja läksin korteri teise poolde, pannes uksed vahelt kinni. Nüüd ei saanud välja ka minna, sest nii vali muusika võis tappa.
pühapäev, juuli 11, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar