neljapäev, juuli 29, 2010

Muusikaarengud

Eilses "Postimehes" kasutati väljendit, et muuseum rokib. Huvitav, kas saab öelda ka, et Viljandi Folk rokib? Varem nimetati kõiki kontserdeid rokk-kontserditeks, nüüd rohkem folgiks. Võibolla mõni muuseum siis rohkem folgib. Ingliskeelne sõna "rock" on laiema tähendusega, aga eesti keelde tuletatuna seostub siiski muusikaga. Eesti keeles oli juba varem olemas sõna "rokk" teises tähenduses, millest tegusõna on "rokastama".

*
Eile teatas Sõltumatu Infokeskus, et Jüri Böhm on teinud uue laulu. Laulu sõnad on, et rahvas, kes peab endast lugu, tapab okupante ja kollaborante. Üks asi oleks, kui sellega mõeldaks sõja korral vastuhakkamist, aga okupantideks nimetatakse ka siia pärast okupatsiooni elama jäänud venelasi ja kollaborandiks vähemalt ühte Eesti presidentidest. Eestis on tuntud uhkust, et iseseisvus taastati veretult. Võibolla päris veretult ei taastatud, sest mõne vabadusvõitleja puhul kahtlustatakse mõrvamist ka okupatsiooni lõpp-perioodil. Aga eestlased ise verd ei valanud. Kas nüüd tekib siis tahtmine seda tagantjärele teha? Võibolla vägivallatut võitlust eelistavad need, kellel pole relvi. India võitles samuti Briti võimu alt vabaks vägivallatult, seda rõhutades, aga iseseisvumise järel läks erinevate usurühmade vahel verevalamiseks. Ma ei tea, kuidas seal relvadega oli, võibolla algul hoiti ennast tagasi siiski usuliste veendumuste tõttu. Ristiusus on ka käsk, et ei tohi tappa, mida eelistan sellega vastuolus olevale käsule patuseid kividega surnuks loopida.

Böhm laulis veel, et kui ta tõmbab kellelgi kõri läbi, siis tal pole üldse häbi. Just päev enne selle laulu kuulmist mõtlesin, et sõjavägi on asi, mida iga riik peaks häbenema. Vajadus sõjaväe järele on kurb paratamatus, aga sõjaväelase elukutset ei tohiks idealiseerida. Musketäride raamatutes tapeti duellidel inimesi, aga vähemalt vabandati surija ees.

2 vastukaja:

Holger ütles ...

Jüri Böhm on üllataja. Lauluanne oli järjekordne üllatus. Eelmine oli seotud tema relvastamata sõjakäiguga Vabastaja monumendi vastu. Kuulasin ja vaatasin seda laulu — taidleja kohta raudselt üle keskmise. Raadiosse ma seda muusikaliseks ajatäiteks ei paneks, iseasi U-Tube'is vms uues meediumis. Mulle, muide, muusika üldiselt meeldib ja isegi nii, et tavaliselt ma laulude puhul ei osuta sõnadele mingit tähelepanu. Sestap oli hea Simo blogist teada saada, mida Böhm laulus ütles. Niisiis, ebaeetiline lugu. Mind huvitaks ka esteetiline külg ja see, kas Böhmi sõjaveteranidele pühendatud laul on või pole kunst?

Simo Runnel ütles ...

Muusikaline külg oli parem, aga see teeb asja kokkuvõttes ehk ohtlikumakski.