Nimi reklaamiks

Raun saatis mulle uue raamatu. See oli minu nime all välja antud, aga mina polnud seda kokku pannud, vaid seda oli tehtud mind hoiatamata. Raamat ilmus samas sarjas, kus mul üks raamat oli juba varem ilmunud. Aga kui esimene raamat oli ilukirjanduslik, siis teine koosnes mingitest artiklitest või kirjadest. Raamatule oli lisatud ka kelleltki kriitiline eessõna. Eessõna autor kirjutas, et tegelikult on seda raamatut mõttetu arvustada, sest ühest võrguandmebaasist selgub, et seda on müüdud ainult 38 lehekülge. Et ühes eksemplaris oli lehekülgi rohkem, ei olnud müüdud ühtegi eksemplari. Aga see tuli sellest, et raamat polnudki enne müügil, kui saatesõna valmis sai. Paistis, et raamatus sisalduv ei olegi minu kirjutatud, vaid on koostatud minu eurolisti saadetud kirjade põhjal, neid muutes ja edasi arendades. Minu nime oli kasutatud ainult reklaamiks. Kui rääkisin isale, milline lollus saatesõnas on, ütles isa, et tänapäeval lollid otsivadki kõike internetist. Seda, et raamat on ilmunud minu loata, ma isale ei öelnud, et isa Rauna kohta midagi halba ei ütleks. Ma ei tahtnud Rauna kohtusse kaevata. Nüüd nägin, et kaanel ei olegi päris minu nimi, vaid sinna oli kirjutatud SimoRumo. Aga tiitellehe vesimärgi sees oli küll minu nimi, mis oleks võinud kergesti märkamata jääda. Kuid vesimärgi seest kadus see ka ära, sest vesimärk hakkas pidevalt muutuma. Seal vahetusid igasugused näod. Imestasin, et ühel paberilehel nii palju mälu on. Neid vesimärgipilte saadeti vist kuskilt kaugemalt arvuti teel. Raamat ei olnud siiski selles sarjas ilmunud, sest tal olid kaaned teist värvi.

*
Ema rääkis, et laulu sõnad on "Kambrikeses kaunikeses kuningapoeg istub." Ta seletas, et kambrike kuningapojaga tähendab wc-d. Henn ütles, et ta paneb selle oma üritusel wc suunda näitavale sildile. Mina vaidlesin vastu, et laulu sõnad on hoopis "Kambrikeses kaunikeses ahjukene praksub." Wc-s ei saanud ahju olla. Ütlesin, et ilusat laulu ei tohi roppuseks muuta. Henn vastas, et ma rikkusin ta sildi ära.

*
Mulle anti puhtad riided. Küsisin, miks peavad aluspüksid sellised olema. Need olid kollasetriibulised. Minu küsimuse peale naerdi. Ütlesin, et see on nukumüts. Vennad vastasid, et nuku pea läheb äraviskamisele. Ütlesin, et nii kaua, kui nukk on alles, on tema pea ka alles. Nuusutasin nukku, aga selle lõhn oli ära kadunud. Rääkisin vendadele, et nad ei tea, kui hea lõhn sellel oli, kui see Soomest toodi. Siis hakkasin kahtlema, kas toodi see või teine nukk, sest sarnaseid nukke oli kaks tükki. Aga vahet sai teha selle järgi, et Soomest toodi pisikest poissi kujutav nukk, meest kujutav oli Nõukogude oma. Läksin välja kooli õuele. Viisin sinna kaks palli - ühe väga pisikese ja teise natuke suurema. Kartsin, et väiksema palli löövad poisid katusele. Üks poiss puhus väiksemat palli ja see läks kaugele väravasse. Poiss ütles, et ta sai palli puhudes värvasse. Hakkasime mängima jalgpalli suurema palliga. Lõin kaks korda järjest palli Peebule. Peep võis niimoodi arvata, et ma olengi tema poolt. Kolmanda löögi lõin teise värava suunas. Ütlesin, et ma löön palli täitsa juhuslikesse kohtadesse.