Aja peale suusatamine

Esimene aja peale sõit oli ilmselt juba esimeses klassis. See toimus dendropargis, nagu järgmistelgi kordadel. Jäin hiljaks ja startisin üksi, kui klassikaaslased olid juba ära sõitnud. Sõidu ajal ütles minu kehalise kasvatuse õpetaja mulle, et ma sõidaks kiiremini. Pärast pandi sõiduajad koolis stendile välja. Kuulsin kõigepealt kodus õelt ja hiljem nägin ka oma silmaga, et kolme esimese klassi õpilastest olin aja poolest tagant kolmas, edestades ainult kahte paralleelklassi õpilast. Nii halb tulemus tuli mulle üllatusena, sest varem polnud minu saavutusi teiste omadega ritta pandud.

Vist järgmine aasta jäin jälle hiljaks ja startisin jälle üksi. Ma pole päris kindel, kas see oli esimese või teise aja peale sõidu ajal, kui selja tagant tuli rühm minust hiljem startinud vanema klassi tüdrukuid, kes läksid minust mööda. Algul olin rahul, et vähemalt üks neist jäi minu selja taha, aga varsti selgus, et asi oli selles, et tal juhtus enne finišit mingi õnnetus, vist murdis suusa.

Järgmine kord ma starti hiljaks ei jäänud, aga ei saanud üldse sõita. Suusad tuli kõigepealt kooli kaasa võtta ja kuskil tee peal kaotasin ühe suusa klambri ära. Läksin enne dendroparki klassivend Kristeri koju, kus püüti mulle asendusklambrit otsida, aga ei leitud sobivat. Hakkasime sealt Kristeri ja tema vanaemaga dendropargi suunas minema mööda Emajõe äärt. Algul arvasin, et läheme koos, aga nad suusatasid mul eest ära ja mina ei jõudnud järele. Kui klassivennad dendropargis startisid, oli mul hea meel, et mina seda ei saanud teha, sest teised sõitsid kõik uisustiilis, aga mina oskasin ainult klassikalist stiili. Vaatasin pealt, kuidas nad stardis üksteisest jooksusammudega ette trügida proovisid. Klassivend Erik oli rääkinud, et minu suuskadega ei saagi uisustiili sõita, vaid selleks tuleb kuked tahapoole panna.

Vist koju jõudes saadeti mind klambritega suuskadega tagasi, sest õde teadis, et vanemate klasside stardiajad on veel ees. Kuigi nüüd olid mul suusad olemas, ei olnud mul ikkagi tahtmist koos vanemate klasside õpilastega startida, vaid sõitsin selle asemel lauluväljakust alla.

Kristeri vanaema ei olnud mingil põhjusel õpetajate tegevusega rahul. Järgmine päev kooli minnes tuli sellest Kristeriga juttu, kuni märkasime, et see õpetaja, kellest rääkisime, kõndis otse meie selja taga.

Rohkem aja peale suusatamisi koolis ei olnud.