Uurimistöö sõdadest

Mängisime maleklubis. Üks vana mees ütles, et kurat, me oleme noortega võrdsed. Viskasin talle selle eest etturiga vastu pead. Hakkasin kohe kahetsema. Läksin tema juurde, ütlesin, et ma vabandan väga, ja maksin talle valurahaks viis krooni. Olin unenägudes korduvalt näinud, et maksan selliseid sigadusi kinni, ja nüüd maksin ka päriselt. Tegin seda õigel ajal, muidu oleks mind võidud klubist välja heita. Sellest hoolimata kartsin, et mees võib olla tõsiselt vigastatud.

*
Kõndisin kooli lähedal. Mulle tuli vastu inimene, kes oli näo poolest nagu Sander esimese klassi pildil, ainult et palju vanem. Järgmiseks tuli mulle vastu inimene, kelle nägu oli nagu Sandril praegu viimases klassis, ainult et ta oli kasvult nagu esimese klassi õpilane. Koolis tehti A-klassist klassipilti. Mina seisin pildistatavate vastas. Siis marssis uksest pildistatavate selja tagant sisse rivi C-klassi õpilasi, kes läksid minu selja taha koolipinkidesse. Jälgisin mitme rivi eesotsas olija sissemarssi. Siis panin silmad kinni, sest oli oodata, et rivi lõpus tulevad tüdrukud. Kui tüdrukud minu selja taha jõudsid, ütlesid nad, et ma panin isegi silmad kinni. Tagumisse ritta istunud hakkasid arutama, kuidas nad malevõistlustele lähevad. Käratasin neile, et ma võin igale nõrgale vastasele kaotada, aga ärgu nad arvaku, et nad sellepärast minust tugevamad on. Ütlesin, et Antti võib mulle isegi vastu saada.

*
Lugesin Oudekki isa doktoritööd. See oli kaitstud aastal 1938. Algus oli vene keeles, aga varsti märkasin, et jutt läheb edasi eesti keeles. Siis sain aru, et alguses pidigi olema võõrkeelne kokkuvõte. Oudekki isa kirjutas, et ta luges ajalehti ja püüdis aru saada, kellele on sõjad vajalikud. Ta jõudis järeldusele, et need on vajalikud nii rahvuse kui ka klassi vaenlastele. Kui ta palju luges, läks tal kõik sassi ja ta hakkas otsast peale. Kõndisin selle doktoritööga kooli suunas. Peitsin ta kotti ja hakkasin sellega kodu poole minema, et koolis keegi ei näeks, mis mul on. Vahepeal olin mõelnud, et lähen Oudekki juurde ja näitan talle, et meil on kodus selline raamat, aga nüüd leidsin, et see oli tobe mõte. Mõtlesin Oudekkile kirjutada, et lapsena tundus ta andekas, aga tegelikult ta ei ole nii tark kui tema isa.