reede, juuni 10, 2011

Sünnipäevakokkutulek

Televiisoris näidati, et leiutati uus relv. Relva leiutaja hoidis seda käes. Räägiti, et kõik, kes seda relva näevad, surevad. Mõne hetke pärast kuulutas relva leiutanud riik relva leiutajale sõja. See tähendas, et leiutaja oli sama nõrk nagu paljud inimesed ja sellise leiutise tegemise järel hakkas tahtma maailma valitsejaks saada. Aga teda ei õnnestunud kahjutuks teha. Kõigis riikides puhkes kaos, mis nõudis järjest rohkem ohvreid. Ringi käis putukas, kes tappis kõik inimesed, kes teda nägid. Mina istusin teki all peidus. Tõnu ütles, et ta võiks selle putuka maha lüia. Ta hakkas maha lööma neid putukaid, keda ta nägi. Klaus hakkas temaga pahandama, et nii ta meelitab ohtliku putuka kohale. Klaus korjas teki ümbert kokku kolm Tõnu maha löödud putukat. Hakkasin seda täna öösel nähtud unenägu blogisse kirja panema. Kui olin juba osa kirja pannud, kustutasin kõik ära, sest see sissekanne oleks tekitanud paanikat. Pealegi olin lugenud sel teemal Infopartisani blogist ja kahes erinevas blogis ei pidanud sama teemat käsitlema.

*
Täna oli 1. detsember. Tähistati minu sünnipäeva. Seda tähistati ühe asutuse hoones, mis oli suur ja kahekorruseline. Peole saabus Kati S. moodi tüdruk. Küsisin talt, kes tema on. Ta küsis vastu, kas ma teda ei tunne. Nüüd tundsin kindlalt ära, et see oli Kati. Küsisin, kas ma nägin teda täna koolis. Ta vastas, et tema pole täna koolis olnud. Nüüd ta võibolla arvas, et ma mõtlesin tema peale, kui ma kedagi temaks pidasin, kuigi ma ei olnud mõelnud. Ütlesin, et täna teevad kõik mulle kingitusi, aga Katil on minuga samal päeval sünnipäev ja tema pole ühtegi saanud. Mul juhuslikult oli üks kingitus kaasa võetud ja andsin selle Katile. Kati küsis, kes mulle ütles, et täna tema sünnipäev on, täna ei ole tema sünnipäev ja tal pole kingitust vaja. Seda, nagu oleks Katil minuga samal päeval sünnipäev, oli mulle öelnud algkooli ajal õde. Tänasele sünnipäevapeole olin kutsunud palju klassikaaslasi. Kedagi peale klassikaaslaste ma polnudki kutsunud.

*
Rääkisin kodus Pillele, et täna oli minu ja Kati sünnipäev, aga kingitusi sain ainult mina, Kati ei saanud ühtegi. Vaatasin Läänemere maade kaarti. Seal oli näidatud, et riigipiiride tõmbamisel jäi Läti piiridesse üks eestikeelne maakond ja Eesti piirides oli pool Pärnumaast lätikeelne. Sellest oli Tõnisson kirjutanud, et riigipiire ei saa tõmmata täpselt keele järgi, muidu see tükeldab teed. Läti keele piirid läksid mööda merd ühe saareni ja ühe Eesti poolsaare lõunaosani. Aga kuna ma teadsin, et Lätil ühtegi saart ei ole, siis võibolla need olid hoopis leedu keele piirid. Tänapäeva rahvastiku statistikas Eesti põhirahvaste hulgas lätlasi välja ei toodud, mis tähendas, et Eesti piiridesse jäänud lätlased ja Läti piiridesse jäänud eestlased olid vahepeal ümber rahvustatud.

*
Klassikokkutulek toimus koolimajas minu sünnipäeva puhul 1. detsembril. Kuna ma olin käinud kahes klassis, olid kokkutulekul nii a kui ka c klass. Järgmisena oleks võinud korraldada lennu kokkutuleku, kus oleks ka b klass. Aga kuna mina b klassi liikmeid ei tundnud, ei oleks ma neile ise kutseid saatnud, vaid seda oleks teinud b klassist c klassi tulnu. B klassi liikmeid oleks ikkagi vähem kohale tulnud. Praegune kokkutulek toimus minu 34. sünnipäeval. Kui oleks korraldanud järgmine aasta uue kokkutuleku, oleks arvatud, et ma teen seda sellepärast, et isa abiellus 35-aastaselt. Kokkutulek kestis järgmise päeva hommikuni. Kui see lõppes, ütles üks klassiõde, et esimest korda oli naljakas kokkutulek. Tegelikult oli ta eelmisel korral ka öelnud, et oli lõbus, aga selle oli ta ära unustanud. Mina olin praegusel korral hoidnud pimedasse. Kokkutulekul olid klassivennad naiste nähes riideid vahetanud. Nad pidid seda tegema sellepärast, et nad olid noored ja ei oleks saanud teist moodi naist võtta. Kui kokkutulek oli läbi, tulid maja töötajad kohale ja hakkasid karjuma, et me ei ole enda järelt koristanud. Seda me oleks muidugi võinud teha. Eelmine kokkutulek oli olnud ühepäevane ja siis oli meil koristamine meeles olnud, aga järgmise hommikuni kestev kokkutulek oli nii pikk, et läks meelest. Läksin Raekoja platsile. Seal rivistus üksteise vastu kaks vaenulikku Vene keisririigi aegset sõjaväge. Nad ei põgenenud üksteise eest, kuigi pidid üksteise pihta tulistama hakkama. Esimene kogupauk pidi minema varvaste ette, teine üle peade ja alles kolmas pihta. Aga kui kolm kogupauku olid ära lastud, oli see ettevõtmine läbi ja sõjaväed jäid üksteise vastu sõbralikuks.

0 vastukaja: