Esimesed suusatamised

Esimene suusatamine, mida mäletan, toimus Kaunase puiesteel kollases naaberhoovis. Ema läks sinna juttu ajama naisega, keda nimetasime Ülle ja Mardi emaks. Mina olin kaasas ja sõitsin suuskadega edasi-tagasi. Seal suusatasin puusuuskadega. Ühel teisel korral suusatasin lühikeste oranžide plastmass-suuskadega ringe ümber oma maja. Et tegin seda üksi, viitab sellele, et õde käis tõenäoliselt koolis ja mina mitte. Nende plastmass-suuskadega ma võibolla rohkem kordi sõitmas ei käinudki. Kõik kodus leidunud puusuusad viis isa ühel päeval trepikoja tagaukse juurde keldri ukse kõrvale, et neid tõrvata. Tõrvamiseks kasutas ta väikese gaasiballooni leeki. Puusuuskade jaoks oli olemas ka suusamäärete karp, kus oli määrdeid kõigi erinevate temperatuuride jaoks. Ma ei tea, mis sellest karbist hiljem sai, sest järgmises korteris me neid määrdeid enam ei kasutanud, vaid ainult küünalt. Pikemad suusasõidud olid linnast välja Ihaste suunas. Ütlesime, et käisime Ihastes, aga tegelikult me Ihaste majadeni välja ei sõitnud, vaid ainult puudeni. Sinna viis klassikarada, kus oli ka teisi sõitjaid. Vastutulijatele tee andmiseks tuli üks jalg rajalt välja tõsta. Ihaste suunas sõitsin koos õega, teisel korral vist ka koos emaga. Tagasi tulles tõime kaasa pajuurbi vaasi panekuks. Koju tagasi sõites leidsime, et linnas on koledam. Minu tolleaegsetel suuskadel ei olnud suusasaabast, vaid jalga sai panna tavalise talvesaapa ja kinnitada see suusa külge läbi nahkrihma pistes. Kooli suusatundide alates olid mul vist juba klambriga suusad.