Rasvane hunt

Tõnis püüdis täna minu taskuarvuti küljest pluss-klahvi lahti kiskuda. Mul õnnestus see tagasi panna. Kui püüda lapsepõlve tagasi minna, võivad teised inimesed seda keelama tulla. Minu teise luulekogu kohta ütles üks lugeja, et lugemist alustada oli jube, sest algus oli infantiilne, aga lõppu jõudes tundus, et luuletused olid kronoloogilises järjekorras. Mulle endale meeldis kolmest tsüklist esimene kõige rohkem ja kolmas kõige vähem. Kolmanda paberil ilmunud luulekoguga on teisiti, et esimene tsükkel meeldib mõnel lugemisel kõige vähem. Aga minu arst ütles just, et talle meeldis kõige rohkem algus. Ükskord mulle poeesia listis kirjutati, et kui ma arvan, et minu luuletused midagi väärt on, siis ma peaksin konsulteerima arstiga. Vastasin, et olen oma luuletustest arstiga rääkinud, arst hindas neid kõrgelt ja ei tahtnud uskuda, et need tuli ilma kultuurkapitali toetuseta välja anda. Tegelikult on minu luuletusi kommenteerinud rohkem kui üks arst. Kui rääkisin saunas, et üks minu klassivend kirjutas, et praegu on pagar, aga tahab saada kirjanikuks, küsiti mult selle peale, kas inimene on pagar või töötab pagarina. Laupäevasel maleturniiril öeldi mulle, et ma tööd ei tee, selle asemel käin malet mängimas. Vastasin, et ma teen küll tööd, aga nädalas võib kaks puhkepäeva võtta. Selle peale öeldi, et ei ole mingit kahte päeva, vanasti oli ainult üks puhkepäev. Aga kui ma ühel varasemal korral simultaanile minemata jätsin, ütles sama mees, et ma kardan. Koolis õpetati nii vanasõna, et parem karta kui kahetseda, kui ka seda, et julge hundi rind on rasvane. Viimast öeldi siis, kui vihiku pidid ära andma ainult vabatahtlikud, et vaadata, mis hinde nad tunnis tehtud harjutuste eest saavad. Üks andjatest sai selle peale kahe. Minu isa ütles seda lugu kuuldes, et ikkagi rasvane. Kerese maleraamatute puhul on traditsioon, et käikude peavariant toodakse rasvases kirjas. Aga kui ma ise Kerese raamatut koostasin, leidis toimetaja, et see on kole. Lõpuks jäi minu tahtmine peale. Seal oli ühes analüüsis nii palju kõrvalvariante, et ilma rasvase kirjata oleks olnud raske järge üles leida. Muidu mulle raamatu koostamise ülesannet andes soovitati võimalikult vähe partiisid sisse panna, millest ma ka kinni pidasin. Mõnelt artiklilt lõikasin partiide osa küljest. Kuna Kerese kogutud partiid on ka välja antud, ei ole teises raamatus sõnalisele osale keskendumine vast väga suur õnnetus. Laupäevase turniiri esimeses voorus mängisin teist korda elus nende kogutud partiide koostajaga ja tal õnnestus mind esimest korda võita. Järgmises voorus mängisin tema lapsega, keda ma võitsin. Mulle öeldi, et kolmas sama perekonnanimega vastane võib veel tulla, aga ei tulnud.