Ususalgamine

Lugesin raamatut ühest eestiaegsest tegelasest. Päts pani ta vangi. Mõtlesin, et isa arvab, et Pätsi poliitika oli õige, aga Päts oli represseerija. Vangipandule mõisteti kasristus ususalgamise eest. Põhjuseks oli, et ta sõi konna. Aga see kohtuotsus tehti alles aastal 1949, kui oli juba saksa aeg. Üks inimene kaitses täna doktorikraadi. Tal polnud doktoritööle pühendumiseks palju aega, seetõttu sai ta hindeks kolme. Ütlesin, et kolmeline doktor - see ei kõla hästi.

*
Mängisin ringsüsteemis pika male turniiri. Parts ütles, et võidab neid, kelle peale rohkem mõelda. Sellega olin nõus, sest võidud tulidki tänu mõtlemisele. Mängisin Mikseriga. Tegime käikude kordamisega viigi. Siis äkki otsustas Mikser edasi mängida ja tulistas vankriga minu etturit. Protesteerisin, et mäng oli juba läbi. Tegelikult ei olnud ma kindel, et seis oli kordunud kolm, mitte kaks korda. Aga viiki olime leppinud. Ma ei mäletanud, millega tuleb kohtunikule põhjendada, et vastane viigiga nõus oli. Ta oli vist pead noogutanud. Võibolla tal oligi kombeks iga asja peale noogutada. Vist võisin rahulikult edasi mängida, sest käigud oleksid ikkagi kordunud. Kuigi nüüd oli vastane teinud teistsuguse käigu, nii et võis ka teisiti edasi minna. Pärast mängu lõppu mõtlesin, et turniir algas lootusrikkalt, aga nüüd olen saanud kaks kaotust järjest. Aga kolm vooru oli veel ees ja võisin kokkuvõttes saada üheksast mängust kuus punkti. Praegu oli mul punkte 1,5, nii et võisin ka viimast kohta jagama või päris viimaseks jääda. Mängijad hakkasid järgmise vooru jaoks laudade taha istuma. Üks poiss ütles, et Karminn on täna esimene. Sellega ta mõtles, et Karmen mängib esimesel laual. Mina kavatsesin laua taha istuda viimasena, et vaadata selle järgi, kus koht vabaks jääb, kuhu ma istuma pean.