Võidupüha 2011

Minu eilne jalutuskäik viis mööda Raekoja platsist. Seal harjutasid sõjaväelased marssimist. Nii sain teada, et tänavune võidupüha paraad toimub Tartus. Tartus toimus see vist ka aastal 1993, siis käisin ainukest korda seda vaatamas. Vähemalt mäletan, et nägin oma silmaga seal soomusmasinaid seismas. Ja uduselt mäletan, et president Meri jäi vist ka sinna hiljaks. Kas vahepeal paraade Tartus on olnud, ei tea. Kui koju jõudes proovi pealtnägemisest rääkisin, küsiti, mis kell paraad ise algab. Otsisin "Tartu Postimehest", aga leidsin sealt teateid ainult eilsete ürituste ja tänase Raadi jaanitule kohta. Mulle öeldi, et telelehes on ülekande kellaaeg toodud, aga mina vastasin, et ülekande ja paraadi kellaaeg ei pruugi kattuda. Täna sain paraadist osa sellega, et kuulsin ja nägin aknast kahte sõjalennukit üle lendamas.

Vabadussõjas kaotati palju elusid, aga kaotused viisid oma riigi kättevõitmiseni. Võib ka juhtuda vastupidi, et väiksed võidud viivad suure kaotuseni. Nagu ütles raudteejaama hoiatussilt - võidad minuti, kaotad elu. Sportlane võib võita medali, aga dopinguga vahele jäädes kaotada hea nime. Üksikisiku rahaline võit võib viia kodumaale andeka inimese ja inimesele endale kodumaa kaotuseni. Mõne päeva eest tegi ajalehepealkiri uudise sellest, et tänavune parim keskkoolilõpetaja tahab Eestisse elama jääda. Nagu oleks ta mingi viimane mohikaanlane. Kui ta Eestisse jääda ei tahaks, siis ta iga koha pealt parim ei oleks.