Shakespeare roomlastest

Õppejõud kommenteeris töid, mis me olime Teise maailmasõja kohta kirjutanud. Ta ütles, et mina olen kirjutanud "hitlerlikult meelestatud eestlased", aga selliseid eestlasi oli väga vähe. Mina ütlesin, et Mäe oli. Õppejõud luges ette ka luuletuse, mis ma olin töösse kirjutanud. See oli neljarealine ja hoogsa rütmiga. Tahtsime vendadega seda luuletust internetist üles otsida. Ütlesin vendadele, et nad otsiksid rea "Kass usinasti piima jõi" järgi. Luuletus kõlas nimelt: "Kass usinasti piima jõi, / mis inimene tõi, / ning hiire sisse hambad lõi / ja selle ära sõi." Aga kui minu öeldud rida oli otsingumootorisse löödud, selgus, et mul oli luuletus mälus paremaks moondunud. Originaalis ei olnud nimetatud hiirt, vaid kedagi Raouli. See oli mingi maa fašist, aga ma ei mäeltanud, millise. See võrgulehekülg oli varem olnud teistsuguse kujundusega. Sinna sai sisestada nimesid, kelle artiklitele viiteid koguda. Olin sisestanud kolm nime - enda, Kristeri ja Kristeri õe. Kristeri õelt küll ühtegi artiklit ei olnud. Olin tegelenud selle leheküljega kaks aastat, siis oli see mul meelest läinud ja rohkem viiteid polnud lisandunud. Tegelikult avaldas Krister artikleid siiamaani. Tema artiklid surusid mulle peale. Püüdsin teda eemale lükata. Olime ühes madalas majas. Põgenesin sealt. Vanaema võis mind jälitama hakata, seetõttu keerasin ruttu nurga taha. Ronisin Toomemäest üles. See oli peaaegu sama järsk nagu sein. Loendasin samme. Oletasin, et jõuan koju 1000 sammuga. Et ei juhtuks, et unenäos jääb kodutee tuttavatel tänavatel leidmata, muutusid tänavad võõraks. Jõudsin loendada natuke üle 400 sammu.

*
"Postimees" hakkas nüüd ilmuma ainult kaks korda nädalas. "Eesti Päevaleht" ilmus esialgu endise sagedusega, aga võis varsti järgida "Postimehe" eeskuju. Lugejal tuli ainult leppida sellega, mida lehed tegid. Olin maal. Hakkasin lugema Shakespeare'i kogutud teoseid. Seal oli kogu maailma ajalugu sees. Varem olin lugenud näidendit ühe Inglise kuninga kohta. Mäletasin, nagu algaksid kogutud teosed sellega. Aga nüüd nägin, et alguses on hoopis Rooma ajalugu. Rooma kohta kirjutati, et see oli avatud linn, mille väravatest võis siseneda igaüks. Kõigi linnadega see niimoodi ei olnud. Olin isegi ühe teise Rooma riigi linna kohta lugenud, et selle väravaid valvati hoolega ja sisse pääses ainult lubadega. Rooma kohta kirjutati, et alguses see sõjajumalat ei tundnud, sõjajumala kultus tekkis alles kolmandal sajandil enne Kristust. Raamatu eessõnas nägin ka Oudekki nime. Mõtlesin talle kirjutada, et kõigi raamatute eessõnadest, mida ma loen, saan teada, et tema on seda raamatut juba varem lugenud. Kontrollisin enne üle, et tema nimi oli seal ikka tõepoolest. Eespool juba üks kord oli olnud. Oudekki kohta kirjutati, et ta tegi Rooma ajaloo kohta video. Varem oli kirjutatud, et ta tegi video indiaanlaste kohta. Seoses Rooma ajaloo videoga kirjutati, et kõik ahastasid, et mis nüüd saab, nii noor inimene teeb videot. Et Oudekki nimi kirjutati igal pool ilma perekonnanimeta, näitas, et ta tegi kõiki neid asju lapsena.