Ettemineku meetod

Keegi saatis mulle varjunime all kirju. See nimi tähendas tüdrukut. Vastasin kõigile kirjadele. Lõpuks ühes kirjas ütles kirjutaja, et tegelikult on ta Kristjan K. Mõtlesin vastata, et mina kahtlustasin, et ta on Kristjan G. See oli juba varem näha, et mulle kirjutavad klassikaaslased, sest Merko oli kirjutanud oma nime all.

*
Oli maikuu, aga paks lumi oli maas. Kartsin, et kui lumi nii kaua maas on, siis Eesti taimkate hävib. Sõitsin mäest alla. Vajusin lume sisse. Lumi oli pealt pehmem ja sellest kihist sai läbi vajuda, aga päris hange sisemusse vajumist ei olnud vist karta.

*
Olime Meelval. Läksin majast välja. Selgus, et vennad olid jätnud küüni ette pabereid, millele vahepeal oli vihm peale sadanud. Mina poleks nii teinud. Isegi üks "Musta kapteni" köide oli täielikult läbi vettinud. Ütlesin, et nüüd see läheb hallitama.

*
Mängisin pika mõtlemisajaga maleturniiril. Turniir sai läbi. Jagasin 1.-2. kohta. Algul arvasin, et jagasin seda koos Lauguga, aga siis nägin, et koos ühe vähem tuntud mängijaga, Lauk oli tagapool. Siis pandi tema viimase mängu tulemus tagantjärele kirja, nii et võibolla tõusis ta kolmandaks esikoha jagajaks. Rääkisin Klausile, et need, kellest ma ette tulin, on tegelikult minust palju tugevamad. Ma sain hea koha tänu sellele, et olen nii nõrk, et algul kaotasin ja kaotuse tõttu ei läinud tugevamatega kokku, vaid läksin neist punktidega ette. Aga reiting pidi ikkagi neil kõrgemaks jääma. Läksin kooli. Klassi sisse astudes ütlesin tere. Kooliajal ma polnud klassikaaslasi teretanud, aga nüüd olin seda tegema hakanud. Ülesin, et sain turniiril hea koha. Klassikaaslased vastasid, et nad juba raadiost kuulsid.