Triatloni ülekanne

Hakkasin lugema raamatut "Viisk, põis ja õlekõrs". Selgus, et see oli palju keerulisem, kui lapsena oli tundunud. Ühte lehekülge lugesin algul valesti, sest seal algas rida ühes tulbas ja lõppes naabertulbas, aga mina lugesin algul poolikuid ridu ülevalt alla. Eespool oligi ülevalt alla lugeda tulnud. Raamatus kõndis üks mees Tartust Viljandi suunas. Talle tuli koer kallale. Ta lõi koera jalaga surnuks, aga enne jõudis koer teda korralikult pureda. Mehe katki näritud pintsak läks hernehirmutise selga. Mehe viisule tekkis katki närimisest suu ja viisk hakkas rääkima.

*
Lugesin internetist, et Karpov kirjutas, et teda huvitab, mis sellel kuupäeval tegelikult juhtus, mida ma oma unenäos mainin. Ta oli minu unenäokirjelduse google'i tõlkega ära tõlkinud, sest seal esines tema nimi. Unenäos ütlesin, et ühel kuupäeval aastal 1921 toimus Moskva tervishoiutöötajate majas malekongress. Karpov kommenteeris, et seal majas on toimunud kaks malekongressi, aga esimese malekongressi toimumisaasta oli 1934. Karpov oli välja töötanud süsteemi, kuidas õpetada lastele malemängu ilma õpikuta. Õpetaja Holts ei olnud matemaatikatundides ka õpikut kasutanud. Aga mina sain malet õppida siiski ainult raamatu järgi, sest mul ei olnud treenerit. Kuigi kui raamatust oli seis peale pandud, võis raamatu kõrvale jätta. Minu voodi peal oli õun. Tõnu ütles, et ma seda ei sööks. Ma ei tahtnudki, sest sellest oli üle poole mädanenud. Kaebasin emale, et Tõnu andis kõigile kaks õuna ja teistel lubas neid süia ka, aga minul mitte.

*
Televiisoris näidati triatlonit. Üldiselt ma spordivõistlusi ei vaadanud, aga täna hakkas huvitama ja otsustasin lõpuni vaadata. Parajasti näidati jalgrattasõitu, mis oli triatlonis ujumise ja jooksmise vahepeal. Üks võistlejatest hakkas väga kiiresti kihutama ja läks kõigist teistest kiiresti mööda, vaadates tähtsa näoga ringi. Üks naine ütles, et see on tüüpiline paksude jalgadega võistleja. Triatlon olevat paksude jalgadega inimeste ala. Öeldi, et ta võib kihutada, sest ta sai ujumises nii hea aja. Kui ujumise aeg oleks olnud halvem, oleks jalgrattaga kihutamine olnud riskantne, sest oleks võinud enne lõppu ära väsida. Läksin kodu suunas. Ma ei julgenud keerata Kitsale tänavale, sest seal oli pime ja isa oli seal noaga löödud. Siis jäi üle minna Vanemuise mäest. Aga niiviisi oleks pidanud minema kaubamaja ees kahest foorist üle, mis mulle ei meeldinud. Või teine võimalus oli siiski minna turu juurest, kus oleks olnud üks ülekäik vähem. Mõtlesin, et kooli ajal ma julgesin küll Kitsast tänavast käia, ja isa ei rünnatud mitte selle põhitrepil, vaid pargitrepil. Jõudsin Kitsa tänava alumisse otsa. Vaatasin meie tühjade vihikute sahtlisse. Tahtsin võtta endale uut vihikut. Aga kõik, mida ma vaatasin, olid sellised, mida vennad olid alustanud ja kohe pooleli jätnud. Peale vendade vihikute oli seal ka meie koolis käinud Kristeli kiri. Kristeleid oli kolm tükki, aga ma ei tahtnud unenägu üles kirjutades perekonnanime algustähega eristada, millisega oli tegemist. See oli vana kiri. Mõtlesin, et nüüd võin seda lugeda, sest vahepeal olin ise ka temaga kirju vahetanud. Helinale olin kirjutanud, et mõtlesin, et kas ei peaks kellegi teisega kirju vahetama, aga ei pannud ise tähele, et samal ajal juba Kristeliga vahetasingi. Kui Helina oli MySpace'i kasutaja, vaatas ta seal vist iga päev muusikagrupist videosid. Aga mind ta sinna gruppi ei lisanud, mistõttu mul polnud MySpace'is midagi teha.