Eesti edasinihutamine

Teise maailmasõja ajal lahkusid põgenikud Eestist läände kolme põhilise lainena. Kõigepealt läksid baltisakslased, seejärel rootslased, lõpuks haritud eestlased. Asemele tulid venelased ja Venemaa-eestlased. Poola piirid nihutati selles sõjas idast läände, kärpides riiki ühest otsast ja suurendades teisest. Võib rääkida ka eestlaste edasinihutamisest. Eesti lääneosast kadusid rootsi enamusega alad, idas tuli juurde vene enamusega alasid. Lääneriikides elavaid eestlasi tuli juurde ja Venemaal elavaid eestlasi tuli koju, kuigi varsti hakati Venemaale teisi eestlasi asemele viima. Tihedalt asustatud Saksamaa lootis selle sõjaga saada eluruumi idapiiride taga, aga seda sai hoopis hõredalt asustatud Venemaa teiselpool oma läänepiiri. Muidu võiks öelda, et teisele augu kaevaja kukkus ise auku, aga auku kaevasid mõlemad suurriigid. Võimu haarates lootsid enamlased muuta Esimese maailmasõja maailmarevolutsiooniks. Lenini eesnimi Vladimir tähendab "Valitse maailma". Võibolla selline nimi panigi teda tahtma saada maailma valitsejaks.