Puu koos lumikellukestega

Mul oli ilmunud uus paks luulekogu. Esimesed luuletused olid minu enda kirjutatud, aga suurem osa paistis olevat kelleltki teiselt. Mõtlesin, et kui ma olen siiani vähe ise kirjutanud, siis ma võin veel teoste hulka suurendada, sundides ennast pidevalt kirjutama. Klaus näitas mulle peeglit. Olime bussijaamas. Ema hakkas minema ühe bussi peale, aga siis mõtles ümber ja otsustas siseneda hoopis selle taga seisvasse. Tulemus oli, et mõlemad bussid sõitsid enne minema. Isa oli jõudnud vist ühte bussi siseneda ja sõitis ära. Sõitsime Emajõel paadiga. Sõidu ajal kogu aeg kirjutasin. Rääkisin, et mul ilmus uus raamat, aga ma ei mäleta, kumb kirjastus selle välja andis. Jõudsime neegririigi majja. Seal riigis valitses vägivald. Ähvardasin ühte neegrit, et kui ta minuga kaasa ei tule, siis peksan asju puruks. Pärast istusime teises kohas kahe neegriga söögilauas. Teine neeger ei söönud. Minu kaasa võetud neeger istus mulle lähemal. Ütlesin, et ma päästsin ta vägivalla käest. Ta vastas, et ta kahtleb selles. Ütlesin, et aga muidu oleks tulnud piinamine. Neeger vastas, et ei oleks.

*
Mängisime kaarte. Kaks mängijat olid paaris ja mina nende vastu. Kaardid jagati välja. Nägin, et ühel vastasel on äss. Seejärel, et teisel on kolm ässa. Ütlesin, et edasi pole mõtet mängida. Tasusin mängu eest vihikutega. Peale vihikute oli mul ka pakk lahtiseid märkmelehti. Aga sellega ma ei tahtnud tasuda, sest sellel ei olnud kaasi ja niiviisi oleks paberite endale saajad saanud neilt lugeda. Peenrale oli istutatud puu. Kastsin seda. Pärast vaatasin, et osa mulda on kuiv. Keerasin mulda tagurpidi. Puu kõrvale oli istutatud ka lumikellukesi ja need jäid mulla alla. Nad tuli sealt välja kaevata. Peenra teises otsas oli ka rida lumikellukese sibulaid, mis ei olnud veel kasvama läinud. Et nad saaks kasvama minna, tuli neid ka kasta, mida seni polnud tehtud. Hakkasin ühe vastasega malet mängima. Lauale tuli kummaline avang. Enne kui avang läbi sai, tuli isa, kes ütles, et kirjandusmuuseumi toodi materjali juutide kohta. Jätsin mängu pooleli ja läksin vaatama. Mõtlesin, et ma pole seni Grenzsteini raamatut juutidest läbi lugenud, vaid mainisin seda enda kirjutatud saatesõnas niisama. Kirjandusmuuseum oli paksult rahvast täis. Juudid olid ise ka neid materjale lugema tulnud. Läksin malet mängima tagasi.