Vastumeelsed tegevused

Lugesin arvutist uudiseid Tartu linnavalitsuse kohta. Tartus oli võimul Stuttgardi koolkond. Kohtusin bussipeatuses Karbaga. Ta küsis, kas ma teda sünnipäeva puhul ei õnnitlegi. Vastasin, et mul on ka sünnipäev. Siis ütlesin, et õige jah, Karbal on üks päev varem ja pealegi on ta linnavalitsuse liige. Seal oli ka Peep, kes kuulus samuti linnavalitsusse. Istusime ühe toa põrandal ja ajasime juttu. Kui nimetati Tulvistet, siis ütlesin, et ma olen käinud koos Tulvistega muuseumis ja saunas ja ta on minu sünnipäeval käinud. Lisasin, et ega ma ei uhkusta, ma võin iga inimesega koos saunas käia. Lõpuks ütles Peep mulle, et ma läheks nüüd ära, sest ma olen loll. Ma ei läinud, vaid tegin neile haiget. Ütlesin, et neile, kes mind lolliks nimetavad, teen ma alati haiget.

*
Meenutasin, et ma olin ühe etenduse ajal laval olnud, kus pidi tantsima, aga ma vahepeal tantsisin ja vahepeal mitte. Teised tantsisid kogu aeg, kui vaja. Peale selle olin ma laval olnud koos laulukooriga, aga ei olnud laulnud. Ja ma olin istunud loengus, aga ei olnud eriti konspekteerinud, sest ka see tegevus oli mulle vastumeelne. Konspekteerimata jätmisel oli küll see põhjendus, et minu mälu oli nii hea, et mul jäi loeng ka ilma selleta meelde. Kui ma olin öelnud, et õpin eksamiks, olid teised imestanud, et kuidas ma õpin, kui mul ei ole konspekti. Tegin plaane, kuidas täna kõvasti õppida. Panin lindilt mängima ühe laulu. Selle esimene rida oli hästi tuttav, aga teine rida polnud selline, nagu ma olin eelmine kord kuulnud, sest see oli teine lint. Kolmas rida oli "Kiire-kiire kevadaeg".