Jõulurada

Täna oli vist selle talve kümnes suusatamine ja sel juhul aasta kahekümnes. Pikendasid esimest korda detsembri jooksul distantsi - umbes 60 protsenti. Ma pole kindel, et jõudu oleks juurde tulnud, aga täna oli rada libedam. Sest eile oli detsembri esimene suurem sula ja tänaseks oli sulamisvesi uuesti jäätunud. Teisi suusatajaid nägin rohkem kui eelmistel kordadel. Eriti oli uisustiilis sõitjaid juurde tulnud, keda eelmistel kordadel eriti ei kohanud. Selle tulemusel, et sõitsin natuke pikemalt, hõõrusin esimest korda sel talvel peo katki. Võibolla aitas kaasa ka see, et ilm oli soem ja panin õhemad kindad. Aga see polnud esimene kord, kui ma õhukeste kinnastega käisin. Eelmise talve kümnendal sõidul hõõrusin täpselt sama moodi peo katki ja siis oli vist ka jäärada. Aga eelmisel talvel oli neid hõõrumisega sõite kümne korra kohta rohkem. Täna mõjus sõit hoolimata hiljem avastatud hõõrumisest tuju parandavalt, mitte halvendavalt. Eelmine kord lühemat sõitu lõpetades oli sõidu teisel poolel parem jalg väsinud, aga täna erilist väsimust ei tekkinud. Eelmisest talvest mäletan, et sel kuupäeval olid vist soojakraadid ja oodati kevadet. Talv tuli jaanuaris. Seevastu kaks aastat tagasi sadasid sel ajal nii paksud hanged maha, et karstin, et kui ma suusatama läheks ja kukuks, ei saaks võibolla püsti. Nüüd ma seda nii väga ei kardaks, sest vahepeal olen tähele pannud, et hanged vajuvad alt kokku, nii et neisse ei lähe lõpuni sisse. Võibolla värske lumega on hullem.