Väeosa ooteruum

Tõusin hommikul üles ja tahtsin minna vannituppa. Enne läksin isa tuppa. Seal oli isa laotanud laiali minu joonistused. Küsisin, kes tal seda lubas. Võibolla ta arvabki, et need on ta enda joonistatud. Vennad ütlesid, et ma olen liiga rahaahne. Karjusin, et mul on õigus töö eest keskmist palka küsida. Läksin esikusse. Seal oli Henn välisukse juures. Ta ütles, et tal on liiga väike kujutlusvõime. Vastasin, et väike kujutlusvõime, aga suur fantaasia. Henn liigutas ukselinki ja see murdus pooleks. Kiitsin, et see on juba midagi uut. Läksin trepikotta. Vastu tuli ema. Hakkasin talle ütlema, mida Henn oli öelnud, et see oli hea lause. Algul mul ei tulnud meelde, kas ta nimetas väikseks kujutlusvõimet või fantaasiat. Siis tuli. Täna oli õppeaasta esimene koolipäev. Kaks esimest tundi pidid olema kehaline kasvatus. Aga kahtlustasin, et esimese kehalise kasvatuse asemel tehakse aktus.

*
Oli algamas maleturniir. Mul oli käes tükk enda plastiliini ja mätsisin selle laua pealt leitud võõra plastiliiniga kokku. Minu teada oli plastiliin nii kallis, et seda kasutati rahana. Läksin seda osavõtumaksuna ära andma. Aga mult ei võetud seda vastu, vaid öeldi, et siin on mängimine tasuta. Läksin panin plastiliini karpi ülejäänu juurde. Tuli üks inimene, kes ei olnud rahul, et mul on käed ja laud mustad. Ta tahtis neid pühkida. Mõtlesin, et plastiliin on väärtuslik küll, aga käte sellega kokku tegemine valmistab hoopis probleeme. Ja raha on siiski parem, sest seda saab rohkemate asjade vastu vahetada. Üks mees rääkis midagi, nagu turniir ei lõppeks veel täna. Küsisin, kas see kestab tõesti kolm päeva, mina arvasin, et tulin lühikesele turniirile. Mees ütles, et ei, täna on ühepäevane turniir küll, aga see on sarjaturniir, sari jätkub märtsis.

*
D'Artagnan kõndis ühel pool tänavat ja kolm musketäri teisel pool. Mäletasin raamatust, et d'Artagnan oli algul sünge, aga hiljem asi muutus. Mõtlesin, et kui ma need raamatud uuesti läbi loen, siis võivad huvitavad unenäod ära kaduda. Praegu näen musketäride kohta huvitavaid unenägusid, sest mäletan lapsepõlvest, et nad olid kangelased. Aga kui ma raamatuid praegu uuesti loeksin, siis näeksin, kes nad tegelikult on. Kolm musketäri läksid üle tänava d'Artagnani juurde. Edasi kõndides leidis d'Artagnan tänava äärest nagist mantli, mida ta tahtis endale. Talle öeldi, et ta ei saa seda endale võtta, sest enne tuleb see tolmust puhtaks pühkida. Ja see ei ole mantel, sest tal on külgedel pikad lõhikud. Mul oli ka kunagi selline mantel olnud. D'Artagnan jättis riideeseme nagisse rippuma ja kõndis edasi. Ta pidi endale kuskilt mujalt mantli saama. Ta läks väeosa ooteruumi. Seal lebasid nari alumisel korrusel paljad naised. Kui ülemus astus ooteruumi, varjasid mehed tema eest naised ära. Kui ülemus oli läinud, tahtis üks paljas mees minna paljaste naiste juurde. Kui nii suur osa ruumis viibijatest olid paljad, siis ei saanud riides inimesed enam kõiki ära varjata.