Öösiti vee all

Üks mees elas unenägudes vee all ja oli kalaga abielus. Ärgates ta iga kord unustas selle. Väljaarvatud esialgu pärast ärkamist oli ta nägemine kahjustatud. Kõndisin sellest kohast minema. Kuulsin laulu pikaajalisest truudusest. Jooksin läbi võsa sinna, kust muusika tuli. Naisele, kelle juurde ma jooksin, öeldi, et tal olid üks aasta pulmad. Ta vastas rahulolematult, et tol ajal olid teistel ka pulmad.

*
Üks vend ütles teisele, et tõi midagi, mille häbiväärsus jääb kogu eluks meelde. Teine vend küsis, kas IQ testi. Tooja vastas jah. Ütlesin, et ükskord me tegime IQ teste. Siis sai Klaus 165 ja Toomas 100 punkti, teised jäid sinna vahele. Toomas sai sellepärast nii vähe, et ta oli veel väike. Üks tüdruk vastas, et väike terane võidab kõik ära.

*
Istusin koolitunnis. Hakkasin Kristeliga malet mängima. Ma ei saanud mängu lõpetada, sest Särgava tuli ja näitas ise, kuidas saaks edasi mängida. Ma ei nimetanud seda enam enda mänguks, vaid ütlesin, et Särgava võidab. Tegelikult see võis viiki ka minna, sest laual oli lahkvärvi odade lõppmäng. Aga Kristel pani endale kaotuse kirja. Vaatasin tema päevikusse. Küsisin, kas nüüd on tõesti sellised päevikud, kus ühel päeval on ainult viis tundi. Varem oli kaheksa. Aga selgus, et tundide arv oli praegu ka suurem kui ma algul vaatasin. Asi oli selles, et Kristel oli kirjutanud ühe tunni nime üle kahe rea. Kristjan K. läks tunnist minema ja õpetaja pani talle selle eest viie. Tristan ütles, et Kristjan saab selle eest alati viie. Mõtlesin, et nendele, kes paremat nalja teevad, võibki viisi panna. Kõndisin koos ühe vanainimesega mööda tänavat. Ta oli juba surnud. Ta rääkis, et elu viimastel aastatel pandi ta juhtimispuldiga surema. Ta oli otsustanud, et kannatab ära.

*
Küüts kirjutas, et vaadake, mis Washingtonis toimub. Vaatasin korraks New Yorgi võrguajalehte, aga ütlesin, et praegu ma ei viitsi seda lugeda, ma loen Eesti paberlehti. Pärast vaatasin, et Küüts oli andnud konkreetse viite Washingtoni ajalehele, mille peale mina olin vastanud viitega New Yorgi ajalehele, küsides, kas sinna vaadata. Vaatasin aknast välja. Nägin, kuidas lasteaia aeda sõidab traktor, mis hakkab muruplatsilt lund kokku lükkama. Ütlesin, et traktorijuht on lollakas, isegi muruplatsilt. Juures on lapsed, kes tahavad kelguga sõita. Talve vihkajaid oli liiga palju. Paistis, et traktorijuht on purjus, sest ta hakkas sinka-vinka sõitma. Ta sõitis lastest liiga lähedalt mööda. Lapsed küll pahandasid, aga eemale ei läinud. Traktor sõitis teisel korral lastest veel lähemalt mööda. Võibolla ta sõitis isegi sõrmed küljest. Tahtsin helistada politseisse, aga ma polnud päris kindel, mis uus politsei number on, sest 02 enam ei olnud. Praegu oli vist 112, aga võibolla ajasin Eesti ja Ameerika numbrid segi. Läksime majast välja, et traktorijuht peatada. Kui välja jõudsime, oli traktorijuht traktorist maha tulnud ja tema juures seisis naine, kellest ma ei saanud aru, kas ta on politseinik või traktorijuhi kaasosaline. Ma ei kuulnud täpselt, mida naine rääkis. Aga võibolla ta ütles, et tuleb kohe sekkuda, mitte akna peal vaadata, kuni õnnetus juhtub. Märkasin, et isa ja Küüts ei olnud meiega koos välja tulnud.