Plagiaat

Hakkasin lugema "Eesti ajaloo" teist köidet. See oli varasematest köidetest õhem, teistsuguse kaanekujundusega ja väiksema arvu illustratsioonidega. Juba esimesel leheküljel oli lauseid, mis ei olnud segase trüki tõttu väljaloetavad. Kaardil oli kujutatud, nagu ulatunuks mongolite riik Eesti piirini. Mulle tundus, et see oli viga ja Novgorodi riik mongolite võimu all ei olnud. Sander ütles, et Moskva vürstiriik ei allunud mongolitele. Istusime minu toas kirjutuslaua taga. Sander oli nüüd alati minu pinginaaber. Selja taga rääkis Tõnu oma elust. Mulle tuli meelde, et ma olen näinud siiski teisest köitest paksemat, vana kaanekujundusega ja rohkemate illustratsioonidega eksemplari ka. See õhem variant pidi olema plagiaat. Sellepärast sellele raamatule nii palju kriitikat osaks saigi, et tema kohta oli olemas teistsuguse sisuga plagiaat. Kahe variandi autorite nimekirjas osad nimed kattusid, aga osad olid erinevad. Plagiaadi valmistamise eesmärk võis olla autoritele halba varju heita või siis raha teenida. Õige köite autorid arvatavasti üldse plagiaadi olemasolust teadlikud ei olnud. Aga inimesed eelistasid poest osta õhema variandi, kuna selle saab rutem läbi. Mõtlesin plagiaadi olemasolust suures ajaloolistis teatada. Joonistamisklassis toimus tund, kus me pidime seda raamatut arutama hakkama. Mõtlesin öelda, et seda raamatut ei ole põhjust arutada, sest see on plagiaat. Järgmine tund pidi olema inglise keel. Läksin ruumijaotusplaanist vaatama, kus ruumis see toimub. Aga koolimaja arhitektuur oli muutunud, nii et seda plaani ma ei leidnud. Me pidime klassi ukse taha ootama jääma, kuni tuleb õpetaja ja ütleb tunni toimumise koha.